ta on kohe selline segane, mille tema kinni keeerab, seda peavad teised torutangidega lahti keerama. küllap ta neile oksakääridele ka liiga suurt jõudu rakendas.
eelmised olid mingid "noname" riistad, seekord sai Fiskars võetud.
meil on Fiskarsi kirves, see on küll aus riist.
peaaegu, et iselõhkuja.
kamandasime siis suurtest poistest pikema maale, vaja kuusehekki piirata.
poiss leidis, et kõige parem on hekki lõigata nii:
et nii saab just õigelt kõrguselt, ta ikka ise ei ulata.
mulle küll tundub, et poiss oli kaval:
tema saab käed taskus ja klapid kõrvas muusikat kuulata ja mina teen töö ära.
poiss lubas oma hekilõikusfirma teha, tal ükskõik, kus aiaääres ta jalutab.
karta on, et sama metoodikaga värvitakse meil edaspidi ka lagesid...
alguses oli see hekilõikumine natuke kole, ma kardan kõrgust.
pärast harjusin peaaegu ära.
see lõikur on nii nutikas asi, et isegi minul ei tulnud jõust puudu.
mis vahele mahtus, see ka lõigatud sai.
ega seda väärtuslikku riistapuud julgegi mehe kätte anda,
lõhub pärast jälle ära.
lõigaku torutangidega.
kirjutas ematehnik @ 20:50
1 lisas:
Need on head asjad jah, ma olen nendega peaaegu et võsa lõiganud ja metsa langetanud.
Postita kommentaar
<< Home