23 oktoober 2011

"ma pean ülehomme sõjaväkke minema!"...

...
teatas põnn reede õhtul.

mitme poja emana olin ma enda meelest justkui valmis,
et varem või hiljem see sõnum tuleb.
et mis siis ikka, kui peab, siis peab.
ainult et kas just nii vara???
kuidagi äkki ja ootamatult tuli see minek.

terve laupäeva tiksus põnn nagu uni:
ega sa pole ära unustanud,
et ma pean homme sõjaväkke minema?

nagu üks murelik kanaema kunagi,
et kuidas ta seal üksinda on või hakkama saab...
ma läksin pojaga sõjaväkke kaasa!

Vahipataljonis oli nimelt lahtiste uste päev.
lahe oli!

meil oli hästi tore sõdurpoiss giidiks,
saime sõjaväe autosd uurida,
kes tahtis, võis roolis ka istuda.
põnn tahtis.
mina ka tahtsin.

siis näidati,
kuidas kilpide ja nuiadega sõdurid müürina "pahade" vastu võitlesid.
"pahad" loopisid neid rehvidega ja kividega,
aga müür püsis vankumatult.
"muda seest saab kivi kergemini kätte",
jagas põnn kõrval elutarkusi.
"müür" tegutses osavalt,
kui kegi "pahadest" läbi müüri murdiski,
siis panid "müüri" taga olnud võitlejad nad otsekohe kõhuli maha.

sõdurid näitasid oma relvastust,
paar kuulipildujat,
mõned püssid ja püstol
ja üks vähe jämedama toruga asi kah.
poisid olid neist üliväga huvitatud.
mina sihtisin optikaga püssist,
aga pea kuuekilone riist on käes hoida pisut ebamugav.
ja statiivikinnitust sellel kah polnud.

veel nägime sõdurite telki koos ahjulaadse tootega,
(nomaitea, sooja andis see küll tublisti,
aga nii väikest asja ei saa ometi ahjuks nimetada.)
pärast näidati veel igasugust varustust ja eluruume,
siis sõime väljas sõdurisuppi kah.

ja lasketiirus sai õhupüssist lasta.
vaid ühe paugu :(

põnni jaoks oli püss suur ja sihtida ebamugav.
mulle püss sobis,
aga täpsusega ma nüüd küll rahule ei jäänud.
no märklauale sain ikka pihta küll,
aga ma olen parmini lasknud.
vanasti,
siis, kui rohi oli rohelisem,
lasketiir pikem,
märklaud väiksem
ja püss ning laskemoon suuremad.
heh...

"järgmisel aastal lähme jälle!"
teatas põnn õhtul.

nojah,
muidugi,
kordusõppused,
kui peab, siis peab.






0 lisas:

Postita kommentaar

<< Home