ematehniku asjatamised

nüüd on see siis käes...

mees kurdab,
et meil ei ole ühiseid hobisid.
me võiksime rohkem koos aega veeta
ja koos mingeid asju teha.

lugesin tema hobid ette.
lugesin enda hobid ette.
tõepoolest, ei kattu.

pakkusin suuremeelselt,
et ta võiks ju ka mõne minu hobiga tegeleda.
(no oma fotokat ma talle just ei paku,
aga natuke lõnga ja vardad võiks ta ju saada.
või savi.
või traati.
võibolla isegi pärleid.)
ta ei tahtnud.
need ikka ei pidanud teda huvitama.
eksole.

küll aga võiksin mina tema hobidest midagi valida.
ja eriti meeldiks talle,
kui ma valiksin oma hobiks
elektroonika.

refrään:
tuletaevasappi!

mees,
kes varajasel hommikutunnil
(ok, oli jah nii keskpäeva paiku)
tahab,
et ma vaataksin mingit tema skeemi,
mingite releedega,
et kas see töötaks nii,
nagu ta mõtles...
mina, oma väikese vaevatud ja vedelaks muutunud ajuga...
no mu juhe jooksis ikka õige kärmelt kokku...
NO, NC, appi!
ega ma insener ole.

ja siis teatab ta
entusiastliku naeratusega,
et ma võiksin elektroonikaga tegeleda.
võeh!

refrään...

vot siis,
mida tegelikult tähendab see
"meil ei ole ühiseid hobisid".

kas eestis ei ole amishite kogukonda?
ma tunnen tärkavat hingesugulust...


pakkusin siis,
et soetame siis ühe hobi juurde.
sellise ühise.
hea mõte.
tema tingimus oli,
et see ei tohiks kuidagi lõngaga seotud olla.
minu tingimus oli,
et sealt peaks puuduma ka elektroonika
ja igasugune autoasjandus ja muud metallitööd.

no esimese hooga tuli pähe
vana hea korvpall.
ei lõnga, ei metalli, ei elektroonikat.
ja ühine osa on ka täitsa olemas,
nimelt kumbagi meist ei huvita korvpall.

korvpall ei pidanud sobima...

no siis pakkusin,
et teeme remonti???
värvime seinad üle jne...
oleks ju ühine teema...
saaks koos teha ja...

mispeale ta läks ära garaaži.

saa siis neist meestest aru.

Sildid: hullumaja puhvet

kirjutas ematehnik @ 16:26