või miski selline asi.
puust, kõrge.
väga kõrge.
redel viis üles.
täiesti tavaline puust redel.
ei mingeid piirdeid.
no muidugi oli himu
sinna üles ronida.
kas sealt paistab terve saaremaa?
kas meri on ka näha?
poole torni peal hakkas hirm.
üles oli ikka pikk maa ronida.
alla ka.
ma läksin edasi.
hirmus oli ju nagunii.
nii üles kui alla.
midagi ma sealt ilmselt nägin...
ma ei mäleta seda vaadet.
olin siis nii umbes kümneaastane.
ma mäletan seda tunnet
seal poolel teel,
et kas edasi
või siis mitte...
mäletan kartust...
ja et tookord ma siiski läksin.
tegelikult ma kardan kõrgust.
Sildid: mõtted
kirjutas ematehnik @ 21:08
0 lisas:
Postita kommentaar
<< Home