01 detsember 2007

skandaalidest

õe üürikas on remont.
ja täna tuli talle õudne mõte,
et ega omanik polegi ju maininud,
misvärvi nüüd seinad tulevad.

no kohutav ju,
kui uus seinavärv äkki lauanõudega enam ei sobi!
et mis tema siis oma siniste nõudega tegema peab!

ta arvas,
et siis tuleb uued nõud soetada
ja vanad alles hoida.
noh et kui peaks õnnestuma mõni peretüli tekitada,
et siis oma argumentatsiooni
olulisemaid kohti rõhutada.


vot see on kunst,
mida ma veel ei oska.
just eriti see rõhutamise osa.
...et millal siis peaks viskama?
kas komakohtades?
või pigem rõhutama lauselõppe?
hüüumärke?
mind pole erilise rütmitundega ka õnnistatud :-(

ma võin natukene niisama toriseda.
või mõned teravused öelda,
kui vastane piisava verbaalse võimekusega on.
iroonia ja sarkasm ei ole mulle mitte tundmata,
püüan neid pigem vältida,
need on parajad tapariistad.

aga vot korraliku skandaali korraldamisega
jään mina küll hätta.

kui ongi miski, mis mind hirmsasti häirib,
siis ma seedin seda asja igatepidi.
et kas ma peaks üldse midagi ütlema.
või et äkki läheb niisama üle.
enamasti ju läheb...

ja kui mul lõpuks tõepoolest miskit öelda on,
siis ma formuleerin selle sõnumi nii kompaktseks,
et vajaliku hulga nõude
sõnumisse mahutamiseks
peaksin neid koos kapiga viskama.






0 lisas:

Postita kommentaar

<< Home