09 november 2006

verine värk

Eesti Ekspress kirjutab:
Kettkiri ummistas kliinikumi doonoritega

...Põhja-Eesti verekeskus ja ka kliinikum tahavad toonitada, et inimesed reageeriksid ainult verekeskuse üleskutsetele. Kuna pärast vere annetamist ei tohi doonor kolme kuu jooksul verd anda, võib selline massüleskutse pikaks ajaks välja lülitada hulga vajalikke vereandjaid...
______________________________________________

kallid doonorid,
ärge palun laske endal ise kodus verd välja
ega viige seda ämbrite-purkidega verekeskusesse!

mida muud võiks sest asjast arvata?

poleks te juba väljalastud verega kohale ilmunud,
oleks verekeskuse inimesed saanud teile ju öelda,
et nad ei vaja praegu nii palju verd,
et tuleksite hoopis näiteks järgmisel kuul.

nad poleks teilt lihtsalt verd võtnud.


tegelikult võinuks verekeskuse ja kliinikumi rahvas
selle ajalehes "toonitamise" juurde siiski
doonoritele paar tänusõna ka lisada.
inimesed hoolisid.
head tahet on niigi väheks jäänud.

nüüd jääb mulje,
justkui oleks tegemist mingi võimuküsimusega.

kas taolise noomiva jutu peale
peaks kellelgi veel tekkima tahtmine doonoriks hakata?


____________________________________________________

osake Ekspressist:

ajakirjaniku tütrele oli tõepoolest haruldase veregrupi verd vaja, kuid mitte nii suurtes kogustes, et kettkirjaga inimesi kohale kutsuda.
Doonoriverest on pidev puudus ja annetused ei läinud raisku. "Õnneks paljud helistasid ja neile öeldi, et verd andma pole vaja tulla," rääkis Selart.
Põhja-Eesti verekeskus ja ka kliinikum tahavad toonitada, et inimesed reageeriksid ainult verekeskuse üleskutsetele. Kuna pärast vere annetamist ei tohi doonor kolme kuu jooksul verd anda, võib selline massüleskutse pikaks ajaks välja lülitada hulga vajalikke vereandjaid.

"See on sama kui kliinikum teataks, et Eesti Ekspressi maja põleb, minge ämbritega vett viima. Olukord väljuks kontrolli alt. Kriisi peab igaüks ikka ise juhtima," ütleb Selart.

* * *

sama sõnum positiivses võtmes:

ajakirjaniku tütrele oli tõepoolest haruldase veregrupi verd vaja.
me mõistame lapsevanemate tundeid
ja soovi oma lapse heaks võimalikult palju ära teha.
kettkiri puudutas väga paljusid inimesi,
kes ruttasid oma verd loovutama.

aitäh, kallid vereloovutajad,
teie hea tahe kippus seekord meie võimalusi ületama,
nii palju verd korraga ei olnud vaja!

teie annetused ei läinud küll raisku,
aga edaspidi oleks verekogumise paremaks toimimiseks hea,
et mõne kettkirja või muu (mitte verekeskuse) üleskutse puhul
helistaksite meile ja küsiksite üle
(või vaataksite meie kodulehelt),
kas Teie verd oleks vaja just täna,
või oleks teie panusest suurem abi
hoopis järgmisel kuul.

tänades,
Teie Verekeskus

* * *

ma siin oma teise eestlase mõtlemisega arvan,
et nii oleks parem olnud.

kingsepast ja liistudest:
kui king jalas haiget teeb,
siis pole viga alati jalas.
mõnikord on liist halb.






8 lisas:

09 november, 2006 09:35, Anonymous Anonüümne ütles...

miks peab hoolivus väljenduma
vaid rohujuuretasandi üleskutsetele reageerides?

miks ei võiks
olla heasüdamlik ja hooliv
ka siis, kui verekeskus
iga nädal doonoreid vajab?

kas tõesti on vaja
headuse väljendamiseks
kaaslase üleskutset?

 
09 november, 2006 09:46, Blogger KK ütles...

Seda ma tegelikult kartsin, kui seda meili lugesin. Verekeskusel on kõikide doonorite andmed olemas ja nad tõepoolest kutsuvad kui on kriis:). Taoline asi on juba kord juhtunud aga inimesed ei õpi.
Tänamine on omaette küsimus, tänatakse niigi kui verd annad. Ma sain isegi postiga tänukirja!

 
09 november, 2006 11:30, Anonymous Anonüümne ütles...

Jah, tänukirja nad saadavad. Täitsa viisaka. Kõlbas isegi raamimiseks ja seinale riputamiseks. :-)

 
09 november, 2006 12:46, Anonymous Anonüümne ütles...

Kuulsin seda toonitamist juba siis, kui viimati verekeskuses käisin, sealse töötaja käest.
Ma ei ole 0 Rh- grupiga. Aga see üleskutse tuletas meelde, et nüüd võib küll doonoriks minna. Naistel on ju veredoonoriks olemine komplitseeritum kui meestel. Ole siis nii hooliv kui tahes, aga elu jooksul tekib vereannetamises ikka paari-aastaseid pause. Ja siis veel need, kes väga tahaksid verd loovutada, aga ei saa seda (nt hepatiit B-d põdenud vist, alakaalulised jne). Kui nii võtta, siis veredoonoriks sobib ikka üpris terve inimene. Ja paljukest meil neid on?

 
09 november, 2006 13:46, Anonymous Anonüümne ütles...

Kui mina seitsmendat korda selle kettkirja sain, siis viskas küll ausalt öeldes üle. Ma ausalt öeldes ei usalda neid arvuti teel levivaid üleskutseid. Keegi ei garanteeri, et kiri juba aasta netiavarustes ei liigu.
Sellepärast sain ma ka kliinikumi palvest aru. Inimene tuleb kohale, täis head tahet verd anda ja talle öeldakse, et "aitäh, täna pole vaja". Mida teeb potentsiaalne heategija selle peale? Tavaliselt solvub, mõni nõrganärvilisem läheb veel ajalehte kaebama, et "näe, tahtsin head teha, aga ei lastud!" Ja keegi pole rahul.

 
09 november, 2006 14:00, Blogger ematehnik ütles...

tegelikult imestan ma rohkem selle üle, et miks üldse võeti pakkujatelt verd, kui neil seda siis vaja ei olnud ja kardetakse, et nüüd ei saa mitu kuud tilkagi.
jätnud võtmata siis...

tänamisest teab see, kes on juba verd loovutanud, vanad tegijad teavad asja.
kes veel ei ole verd loovutanud, sellele jääb hoopis teistsugune mulje. kaks head sõna ei oleks sugugi liiast olnud, väike varjatud reklaam.
praegu nii mõnigi mõtleb: hea, et ei hakanud end pakkuma, saa nüüd veel noomida kah.

aabram, sinu mõtted on kindlasti õiged, aga need ei toeta.
kui sa teed või tahad hetkeimpulsi ajel midagi head teha ja sulle selle peale öeldakse "miks sa iga nädal nii ei tee?" võtab igasuguse isu ära.

siin oli asi kettkirja pöördumise laadis, see pani tegutsema rohkem inimesi kui tavalised umbmäärased üleskutsed "verekeskus vajab verd". inimene kujutas hädalist ette ja tundis, et ta tahab aidata, on aeg doonorlusega alustada.
just uute doonorite leidmiseks võis see kettkiri hea olla.

doonorlus on väga vajalik, aga vabatahtlik.
seetõttu peaks tegutsema üsna õrnalt, et vereloovutamise mõttega ei seonduks negatiivseid momente.
kogu selle jutu oleks saanud kirjutada ka nii, et oleks jäänud positiivne mulje.
ilmselt mingi mainekujundamise-värk.

 
09 november, 2006 16:21, Anonymous Anonüümne ütles...

See üleskutse mind jooksma ei pannud, kuigi ma olen korduvalt mõelnud doonoriks minemisele.
Aga see takkajärgi tänitamine, et "miks te tulite" võttis veidiks isu ära küll.

 
09 november, 2006 20:35, Anonymous Anonüümne ütles...

Minu meelest on normaalne, et verekeskus püüab end kettkirjadest distantseerida. Sõnastuse küsimus, jah, on iseasi.

 

Postita kommentaar

<< Home