06 juuni 2006

teise eestlase mõtted

sain jälle häiritud.
ei teagi veel, mis mind puudutas. ehk läheb asi kirjutamise käigus selgemaks.

tsitaat:
Sestap on Euroopa hümn mulle Eesti omast omasem. Sestap olen uhke, et olen eurooplane, eestlaseksoleku pärast on mul aga iga päev järjest rohkem häbi.
Punase Hanrahani teine Tulemine

humanistid ja multikulturalistid.
mina olen tavaline inimene, lihtne teine eestlane.
selliseid on palju.
rohkem, kui neid "esimesi".

mis on üldse eestlaseks olemine?
lörtsiti lippu ja solgiti hümni ja nüüd on häbi eestlane olla...
(väike vahemärkus:
kes lörtsis ja solkis?
grupp noori mehepoegi, kes suuresti oma nooruse tõttu on mõjutatud pigem hormoonidest kui mõistuse häälest.
millegipärast arvan, et see pole ainult eestlastele omane nähtus. testosteroon on kultuuriülene. nende mehepoegade käitumist kõigile eestlastele laiendada on targale inimesele sobimatu üldistamine.)

eestlane olemine pole ju lipp ja hümn. või ainult lipp ja hümn.
lipp ja hümn sümboliseerivad.
eestlane olla on midagi muud.
olime ju ka siis eestlased, kui lauldi teisi hümne ja lehvitati teisi lippe.
sümbolid võivad olla au sees ja võivad ka keelatud olla,
eestlaseks olemist see ei muuda.

ma olen eestlane.
just eesti keeles õppisin ma mõtlema.
eestlaste hulgas kasvanud, eestlaste märgisüsteemidest mõjutatuna.
ma lihtsalt olen eestlane.
ma ei pea selleks pongestama, mõtlema "õigeid" mõtteid ja olema kuidagi "vääriline", oma olemust salgama.
olen eestlasena sündinud ja seda ei saa minult võtta.
mu juured on siin, mu vanavanemad ja eellased on maetud selle maa mulda.
see lihtsalt on nii.

ma võin rahumeeli mõelda, et liiga palju venelasi/türklasi/muid võõraid siin ei ole hea.
ma võin mõelda, et oma isade maal peaksin ma oma ema keeles asjad aetud saama.
ma ei pea suhtuma tolerantselt, kui 50 aastat meie maal võimutsenud võõrad südalinnas meile vaenuliku võimu lippude all pesni i pljaskiga oma võitu tähistavad. see on meie maa, meie pealinna süda. nende võit tähendas meile suuri kaotusi ja hävingut.
ma ei kavatsegi kaasa plaksutada, kui mõni end siiani vallutajana tunneb ja end vastavalt üleval peab.

ja keegi ei viska mind selliste mõtete eest "eestlusest" välja.
selline turvaline värk.
eestlane olla on kohe päris hea :)

kas ma peaksin olema multikultuurne?
kui mu närvisüsteemile ja temperamenditüübile ei sobi, et teise kultuuritaustaga tegelased varahommikul mu akna all "Vaasjaaa!" röögivad...
kui ma ikka veel ei harju sellega, et teise kultuuritaustaga inimene järjekorras seistes mulle selga liibub ja mu isiklikku ruumi millekski ei pea...
miks mina pean olema tolerantne ja mõistev, miks ei võiks seda olla nemad? siin sellel maalapil, mu isade maal.
seal nende juures, nende maal, ma kannatan ära kogu selle minu jaoks võõra ja häiriva. see on nende kodu, nedne kombed.
teised kultuurid ja rahvad ei ole halvemad, aga mulle on nad võõrad.
ma võin tutvuda ja mõista ja kõik, aga palun mulle jätta üks lapike maad, kus ma saaksin olla nii, nagu mulle sobib.
siin on minu isade maa.
kui ma tahan oma isade maal elada oma esiisade kombel, rahulikult ja vaikselt- kas see on taunimisväärne?

sellised teise eestlase mõtted.
ma isegi ei häbene neid, nii mats olen.
ei saa minust seda õiget, multikultuurset eurooplast. liiga vähe aega on möödas sellest, kui meid üritati ühe teise rahva sisse ära lahustada.
ei ole minus seda kristlikku joont, et keeran aga ühte ja teist põske ette ja võtan tänuga vastu kõik mis tuleb.
vot olengi see häbiväärne eestlane, mõtlen oma mõtteid ja tunnen oma tundeid.
ma ei himusta märulit, aga ma ei taha ka kellegi teise näpunäidete järgi mõelda "õigeid" mõtteid ja tunda "õigeid" tundeid.
kui ma pean vaikides tolereerima multikultuursuse ja humanismi sildi all toimuvat näkkupanemist, siis põrgusse see multikultuursus ja humanism.

meid on ennegi igasuguste õilsate ideede nime all võõraste huvide alla painutatud.
nii, nagu on ära solgitud rahvaste sõprus,
nii läheb ka vabadus, võrdsus ja vendlus,
kui seda ideed vales kohas või kurjasti kasutada.

vot sellised, teise eestlase mõtted.






1 lisas:

06 juuni, 2006 18:17, Blogger Anu ütles...

Sa ära üldse arva, et sa mingi teine eestlane oled (kui sa just ei vihja siinkohal Chalice`i samanimelisele loole). Sa oled üks õige eestlane, nagu olema peab.

Kui inimene häbeneb eestlaseks olemist, siis ta polegi vääriline olema eestlane ega ka eurooplane.

Alati, kui keegi ütleb eestlaste kohta midagi halvustavat (lemmikväljend muidugi, et eestlase lemmiksöök on teine eestlane), mõtlen ma, et kes sa siis ise oled, et sellist juttu räägid. See on sama nagu oma perekonna avalik halvustamine, oma mehe kirumine jne.
Meie oleme eestlased ja me endi kätes on meid muuta, paremaks teha, mitte nina kirtsus orjaaegadele omaselt ja alaväärsuskompleksi kütkes võrrelda mingi muu rahvuse või rahvustega. Meie oleme eestlased ja see siin on meie maa. Olgem selle üle uhked ja hoidkem üksteist ning oma maad!

 

Postita kommentaar

<< Home