18 mai 2006

ebakindlus, hala ja filoloogiline häma

pikitriibud teevad kandja küll pikemaks, aga ka peenemaks.
põikitriibud teevad laiemaks, aga ka lühemaks.
suured mustrid teevad suuremaks, aga nad lihtsalt ei mahu pisikese inimese peale ära.
siis on veel x asja, mis teevad jalad lühemaks või näitavad sind muidu kuidagi valesti.

peale triipude ja mustrite on veel värvid...
millised sobivad?
omavahel ja kandjaga ka...
omavahel sobitada on lihtne: võtad kas musta või valge ja paned sinna mingi värvilise asja juurde.
mitme värvilise asjaga on juba keerulisem.
kui nad on lähedased toonid, siis veel saab, aga kaugematega on juba jama.
kas roosakaslillale võiks veidi rohelist lisada? sirelile ju ta lehed sobivad?

igasugune maitsekus ja sobivus on üks igavene filoloogiline häma.
nii subjektiivne.
kui endal seda tunnet ei ole või ei usalda end, kuidas ma siis tean, kas mulle parasjagu meeldiv värvikombinatsioon on ikka sobilik kanda?
piinasin tuttavat füüsikut küsimusega, et kas on ehk mingi valem, mis määratleb näiteks lainepikkuste järgi, millised värvid sobivad teineteisega.
ta ei teadnud sellist valemit olema :-(((
oleks ju hea: korrutad mingi koefitsiendiga läbi ja saadki teada, et vot sellega sobib see.

(hmm, aga ta on ju mees. äkki on valem siiski olemas, aga ta ei tea sellest.
sest meeste puhul on tihti nii, et kui käte arv ja varrukate arv kattuvad, siis on kindel, et särk on sobiv. krdi hea on olla mees!)

kui värvid omavahel veel kuidagi paika saab, siis milline kandja endaga sobib, on veelgi raskem küsimus.
juuste värv ja naha toon ja mis kõik veel.
roheka nahaga sobivad ju punased juuksed?

Thredahlia kirjutas:
Olen alati justkui loomulikuks pidanud, et inimesele sobivad selga, pähe jne. värvid, mis talle meeldivad. Ei-tea-kust see veendumus sündis, aga enam ma selles nii kindel ei ole. Äkki peaks end mõne värvikriitilise pilguga spetsialisti juurde näitama minema - äkki olen siiani hoopis puusse pannud.

kuna ma seda sobivuse-värki suuremat ei jaga, siis olengi kandnud seda, mis parajasti meeldib. meeldimine käib kuidagi enesetunde järgi, ju need meeldivad värvid siis ka mu olemusega kuidagi kokku käivad. kui välimusega ei sobigi, siis sisemusega just sobivad.
äkki mu hingeelu ongi nagu mustlase unenägu :-)
värvikriitilise pilguga spetsialist poleks muidugi paha, aga kui ta väidab, et mulle sobivad värvid, mis mulle üldse hinge järgi ei ole? ja et need, mis mulle täna tõesti meeldivad, ei lähe kohe üldse mitte ja ma kohutav välja näen...
ma saan siis psühhotrauma.

mõningane ignorantsus tuleb vist kasuks.
ma tahan endale pikka kampsunit.
mis siis, et ma selles veelgi lühem välja paistaksin.
on üsna kindel, et ma enam pikemaks ei kasva. seega on valida- kas mitte iialgi kanda pikka kampsunit või ignoreerida seda, et kõik peaksid püüdma näida ühepikkused ja -laiused.
sest kui lähtuda sellest, mis kolmandate isikute meelest sobib ja püüda varjata või moonutada kõike, mis mingitesse kehtivatesse normidesse ei mahu, siis on kõige ohutum riietuda üleni musta, et silma ei paistaks, ja kindluse mõttes lisada kostüümile islami naiste kehakate, mis vaid silmad vabaks jätab.
(uhh, milline põimlause!)

homme hakkan ignorandiks!
see, kes määratleb teise inimese IQ-d tema püksisääre allserva ümbermõõdu järgi, on ise loll!






6 lisas:

18 mai, 2006 18:23, Blogger Thredahlia ütles...

"Spetsialisti" puhul aitab vast kogenud silm nii palju, et teab soovitada vast mõnda sellist värvi või kombinatsiooni, mis võiks sobida, aga mida näiteks kunagi selga proovinudki pole.
Enamasti juhtub mul nii küll tegumoodidega, et vaatad - naljakas asi, prooviks nalja pärast selga - ja lahkud poest pankrotis tudengina ühe hilbu võrra rikkamana.

 
18 mai, 2006 19:01, Blogger ematehnik ütles...

ja kui spetsialisti nägemus endale ikka ei meeldi, saab ju alati uue spetsialisti otsida ;)

 
19 mai, 2006 01:00, Blogger Thredahlia ütles...

hee, just, ja kui "spetsialist" ise on riides nagu mustlane, siis tagurdan end kohe uksest välja.

 
19 mai, 2006 13:09, Blogger Heidi ütles...

Minul on probleem mitte pikkuses vaid laiuses. Seda saab küll ise muuta, aga teatud ehituslik omapära ja ainevahetus jäävad ju tegelikult alles. Seega otsustasin aasta tagasi samamoodi, et kuna ma tõnäoliselt jõuan enne vanaks kui saledaks saada, siis on minu võimalus kanda omale meeldivaid riideid nüüd. Mis siiski ei suuda murda mu harjumust kanda pigem avaraid kui liibuvaid riideid, aga vähemalt on värvid mõneti tagasi tulnud. :)

 
19 mai, 2006 13:12, Blogger Heidi ütles...

Ah-jaa, pikk kampsun võib ju ulatuda pahkluudeni, see peaks küll pikemaks tegema.
Pisematel inimestel on kampsuni pikkus pigem vist proportsioonide küsimus. Et pikk kamps teeb kere pikemaks ja lühike kamps jalad pikemaks.

 
19 mai, 2006 14:01, Blogger Anu ütles...

Mina olen täheldanud, et kõhnadele inimestele sobib peaaegu kõik. Mis värvidesse puutub, siis värvid peegeldavad suures osas kandja isikut ja tema meeleseisundit - musta kohta ju võib öelda, et see on seksikas, samas kannavad seda ebakindlad inimesed, või siis need, kel on depressioon. Samas - mõnikord on must jällegi moes:)
Tänapäeval on enamus inimesi niivõrd sallivad, et teiste riietust enamasti tähele ei pandagi, kui just midagi eriti toredat v koledat nägema ei juhtu:)

 

Postita kommentaar

<< Home