28 september 2008

lühinägelik saab juuksuris ka valgustatud!

no see juuksevärk hakkas ikka üle mõistuse
(ehk puusadest allapoole) jõudma.
juuksur abiks!

kaubanduskeskuses oli juuksurisalong.
impulsiivne, nagu ma olen,
küsisin möödaminnes, et kas lõigata saab?
et kohe või umbes sellisel ajal.
no kui ma ootama pean,
läheb impulss ju üle.
saab, aga tunni aja pärast.
et ehk vaatate seni ringi...

no vaatasin.
(õudne, mis see tunnike mulle maksma läks!)
siis läksin tagasi.
sai lõigata jah.

pandi mind tooli,
prillid andisn vabatahtlikult hoiule,
jama ka,
kui sangad läbi lõigatakse, eksole.

midagi ta seal sehkendas,
aga ega ma eriti tähelepanu pööranud,
küllap ta teab, mida ta teeb.
ma nii enam-vähem suutsin seletada,
et lõigaku natuke,
noh et mitte päris niipalju, kui ta ise arvab...
"aa, nii, et te pärast šokki ei saa, jah?"

mhmh.
tegelt mul nagu savi,
see kõik ju selja taga,
ma ise sinna nagunii ei näe.
aga noh, et liigset tähelepanu vältida,
ärgu siis päris kaelast saadik ka lõigaku.

pumpas oma tooli üles,
ise kükitas tooli taha maha
ja klõbistas kääridega.

istun mina seal toolis,
peeglist suurt midagi ei näe...
lühinägelike juuksurirõõmud,
ega enne ei näegi midagi,
kui kõik juba pöördumatult toimunud on.

et peeglit nagunii ei näe,
piilun siis silmanurgast kõrvale.
kõrvaltoolis lõigatakse üht noormeest.
hmm?
noormehel valge krae
ja must talaar seljas.
hmm???
nojah,
tegelikult on ju kõik õige,
kuidagi peavad ju jumalasulased ka
oma karvakasvu reguleeritud saama.
ega püha vaim neid pügamas käi...

juuksur lõgistab kääre,
mina tuletan mõttes issameiet meelde,
et kas ikka mäletan...
ikkagi selline vaimulik seltskond, eksole.
ja tegelt võiks seda ju ladina keeles ka teada...
see kõlaks kindlasti hästi...

...kuni juuksur ütleb,
et ma võin nüüd püsti tõusta,
prillid ette panna
ja peeglist vaadata,
kas ma ikka rahul olen.

tõusin.
panin.
irv.
juuksed olid ok,
aga ma ise :-D

no ma sain korrapealt valgustatud!

pisike punapäine nunn,
valge kraega mustas rüüs...
(issake, kui hea pildi saaks!)


...nimelt neil on seal mingid mustad keebid,
et klient karvaseks ei saaks või nii.
see valge krae oli mingi
tihendava eesmärgiga pabeririba.

irv!
ja kõrvaltoolis oli täitsa ilmalik noormees,
polnud ta mingi vaimulik.
mitte sinnapoolegi!

ja minul tulid juba vagad mõtted pähe...
issameie, eksole :-D

Sildid:







27 september 2008

YABS: värviline vaikus







kõik tänaõhtused.
selline värviline õhtu...

Sildid:







25 september 2008

Heisenberg minu autos

täna siis lõpuks taipasin,
miks mina autoga kogu aeg ära eksin.

ei saa korraga teada
oma kiirust ja asukohta.

noh ja kiirus on mul ju spidomeetri peal näha.
mistõttu ma ei saagi teada,
kus ma olen.

Heisenberg.
määramatuse relatsioon.

lihtne.
ja paraku paratamatu.

või siis ka mitte.

homme teibin spidoka kinni.

Sildid: ,







23 september 2008

haruldane karkjalg



Saaremaal nähti haruldast karkjalga!
uudisel pilt ka juures.

pildi järgi võib aimata,
et tegemist on statiiviga.
Velbon ja Manfrotto on vist suhteliselt levinud,
küllap see pildilolev siis ikka midagi haruldasemat on.

Sildid:







22 september 2008

üks väike valge seen



eile nägin oravat.
paraku tema nägi mind ka.

seeni on parem pildistada.
nad ei põgene mind märgates puu otsa.

Sildid:







14 september 2008

nüüd on see siis käes...

mees kurdab,
et meil ei ole ühiseid hobisid.
me võiksime rohkem koos aega veeta
ja koos mingeid asju teha.

lugesin tema hobid ette.
lugesin enda hobid ette.
tõepoolest, ei kattu.

pakkusin suuremeelselt,
et ta võiks ju ka mõne minu hobiga tegeleda.
(no oma fotokat ma talle just ei paku,
aga natuke lõnga ja vardad võiks ta ju saada.
või savi.
või traati.
võibolla isegi pärleid.)
ta ei tahtnud.
need ikka ei pidanud teda huvitama.
eksole.

küll aga võiksin mina tema hobidest midagi valida.
ja eriti meeldiks talle,
kui ma valiksin oma hobiks
elektroonika.

refrään:
tuletaevasappi!

mees,
kes varajasel hommikutunnil
(ok, oli jah nii keskpäeva paiku)
tahab,
et ma vaataksin mingit tema skeemi,
mingite releedega,
et kas see töötaks nii,
nagu ta mõtles...
mina, oma väikese vaevatud ja vedelaks muutunud ajuga...
no mu juhe jooksis ikka õige kärmelt kokku...
NO, NC, appi!
ega ma insener ole.

ja siis teatab ta
entusiastliku naeratusega,
et ma võiksin elektroonikaga tegeleda.
võeh!

refrään...

vot siis,
mida tegelikult tähendab see
"meil ei ole ühiseid hobisid".

kas eestis ei ole amishite kogukonda?
ma tunnen tärkavat hingesugulust...


pakkusin siis,
et soetame siis ühe hobi juurde.
sellise ühise.
hea mõte.
tema tingimus oli,
et see ei tohiks kuidagi lõngaga seotud olla.
minu tingimus oli,
et sealt peaks puuduma ka elektroonika
ja igasugune autoasjandus ja muud metallitööd.

no esimese hooga tuli pähe
vana hea korvpall.
ei lõnga, ei metalli, ei elektroonikat.
ja ühine osa on ka täitsa olemas,
nimelt kumbagi meist ei huvita korvpall.

korvpall ei pidanud sobima...

no siis pakkusin,
et teeme remonti???
värvime seinad üle jne...
oleks ju ühine teema...
saaks koos teha ja...

mispeale ta läks ära garaaži.

saa siis neist meestest aru.

Sildid:







13 september 2008

langemine jätkub...

tagasi.
ma kaotan vist ikka veel kõrgust...
see plõnksumine kõrvades,
mis lennukiga kõrgust kaotades tekib,
seekord pole see ka peale maandumist kuhugi kadunud.

no kui madalale võib langeda???

st kui kaua veel see neetud nohu kestab...
koos kõige muu juurdekuuluva jamaga...


"karma ja zen!" ütleks Targem Inimene.
kindlasti on see mulle karistuseks.
näiteks selle eest,
et ma lasen end painutada tegema asju,
mida ma tegelikult teha ei taha.

mulle ei meeldi sotsiaalne olla.
tõenäoliselt ma ei armasta inimesi.
ja pealesunnitud suhtlemine
viiekümne inimesega
on selge liialdus.

naeratavad inimesed,
kes küsivad "kuidas sul läheb?".
ja ei vaevu vastust kuulamagi.
sest tegelt who cares...
nii et võid rahulikult
sarkastilise naeratuse saatel
mõnuga vastata
"tänan küsimast,
mul läheb tõeliselt sitasti!"

võltsilt naeratavad inimesed,
kelle tõeline huvi tärkab siis,
kui nad avastavad,
et nende suurepärane isik
on sinu fotoka objektiivi ette jäänud...
"can you send me...?!"
"sure, i can.
...whatever."

kuna nagunii
on kõik kõigi ärakasutamise peal väljas,
on selline fotovariant
täiesti aktsepteeritav...

Sildid:







08 september 2008

depressiivne

Sildid:







07 september 2008

sul on horisont viltu!

isatehnik vahetas ükspäev kalendril lehte.
aeg oli sealmaal,
et tuli ikka august septembriks vahetada.

tegi siis ära.

vaatasin.

ja teatasin pikemalt mõtlemata:
kuule,
sul on ju horisont viltu!

kalender oli viltu seinale jäänud.


* * *

poes käisin.
produktiivne käik oli.
ei ostnud mitte ainsatki hilpu.

sain termomeetrile patarei.

ja kompassi ostsin lõpuks ka.
pilves ilmaga on ilma kompassita
kuidagi keeruline orienteeruda.
vahel esineb momente,
mil mind ennastki juba huvitab,
et kus ma siis nüüd ikkagi olen...
tähendab,
enamasti mind see ei huvitagi,
et kus ma olen.
pigem see,
et kuidas ma sealt kuhugi ära saaks.


ülemiste parklas käis mingi suitsiidivõistlus,
noored üritasid end vähemalt vigaseks kukkuda...
väga teretulnud,
hea ju katsetada,
kas mul õnnestub midagi pildile püüda.
halligi,
see värk käib ikka liiga kiiresti.
võeh!



Sildid:







06 september 2008

ei mingit anonüümsust siin konnatiigis

tahtsin ühte asja osta.
odavalt,
sest ilmselt tahan ma peagi midagi enamat.

niisiis tuleb leida kasutatud asi.
leidsin pakkuja ka.
ühest foorumist, mida küll jälgin,
aga kasutajaks reganud end seni polnud.

pakkujal polnud ühtegi kontakti jäetud.
selge siis,
tuleb end kasutajaks regada.

regan.
mõtlen pikalt,
et milline kasutajanimi valida,
varjuspüsija, nagu ma olen.
no mis see teiste asi on,
kes ma olen.

mõtlengi välja.
mittemidagiütleva nime,
mis mul endal ehk meeles püsib.

saadan sõna,
ta helistab.
lepime kokku, kus ja millal kohtume.

(võeh,
sellisel määral
võõra inimesega suhtlemine
on minusuguse sotsiofoobiku jaoks
tõsine eneseületamine!)

küll ma olen tubli, eksole :-D
saan kokku täitsa võõra inimesega.
heldeke,
ma peaks siis ju temaga rääkima ka!
päris nii ka ei sobi ju,
et annan raha, raban asja
ja panen jooksu.

äkki ta räägib ise...
et ma siis naeratan ja noogutan.
nii oleks enam-vähem hea.

appi-appi!



lähen kohale.
tema tuleb ka.
hämm???

irv,
et eesti on ikka konnatiik küll.
no mis kasu on
mingitest anonüümsetest netinimedest,
kui me teineteisega
oma kümme aastat
ametialaselt kokku oleme puutunud :-D

ja juttu jätkus kauemaks :-D

Sildid: ,