31 juuli 2008

kaks naist autoga metsas: autol tuli üks polt ära!

käisime õega eile kolamas.
otsisime ühte järve taga.
kaardi peal on järv olemas,
aga mingit teed, mis sinna viiks,
minu kaardil ei ole.

läksime siis tunde järgi.
keerasime suurelt teelt alla,
et see kruusatee peaks "kuhugi sinna" ju viima.
mingi silt oli seal ka,
et järv.
kusagil.

kohutavalt halb kruusatee,
sõida nagu ristikündi,
ümberringi ainult mets ja raba vaheldumisi.
tee viis kõigepealt umbes 200 kilomeetrit lõunasse,
kartsime juba,
et varsti oleme läti vabariigis väljas.

mitte ainsatki hingelist,
ainult meie kolmekesi,
mu õde, mu auto ja mina...
nagu mingis kahtlases õudusfilmis...
pööraks ringi ja läheks tagasi,
aga nii kitsa tee peal
mina oma madala autoga
küll ringi pööratud ei saa.
jääme veel kuhugi kinni ka...
ei muud, kui edasi.

ja siis kukkus mulle sülle üks polt.
nomaitea,
ega mu auto pole tõesti mingi maastur...
ta pigem mingit sportautot meenutab...
noh et pole sedasorti teede
(või õigemini teedetuse)
jaoks loodud.

kahtlane.
jäime otsekohe sinnasamasse keset teed seisma,
ümberringi asustamata maa,
pole mitte seda hirmugi,
et kellelegi ette jääks.
seisa, kus tahad.

et siis polt.
ja mitte kõige pisem.
ma ütleks, et nii suure poldiga
pisiasju ei kinnitata.
noh et kohe tuleb midagi suurt kusagilt lahti.
auto puhul on suured asjad ka olulised.
kui nad kuskilt lahti tulevad.

polt kukkus mulle sülle.
et siis kuskilt ülevalt või nii.
ma justkui tean,
et laes mu autol selliseid polte ei ole.
lootusrikkalt uurisime siiski lage,
eimiskit.
mitte ainsatki auku,
kuhu see polt võiks kuuluda.
halb.

sest kui see polt laest ei kukkunud,
siis kukkus ta ära kuskilt rooli küljest.
perspektiiv ei tundunud just eriti lootusrikas.
kaks naist ja ilma roolita auto...
nagu ma ütlesin, õudusfilm.

kutsu siis endale kedagi appi,
kui sa ei oska öeldagi,
kuskohas sa oled...
kuskil metsas...

uurisin rooli altpoolt,
et seal peaks olema mõni auk,
kus see polt enne oli...
auku ei olnud.

üritasime siis rooli jõuga ära rebida,
et seisva auto puhul
võiks rooli irdumine suht ohutu olla.
rool ei tulnud ära.
keerates ka ei tulnud.

"eee...???"
ütleb õde.
et seal inimtühjas metsas,
kus me julgelt keset teed seisame,
üritab keegi meist mööda sõita.
noh ja sõidab ka.

peab me kõrval kinni
ja tuleb uurima, et kas miskit juhtus.
me arvasime,
et veel ei.
aga et varsti võibolla.
et meil tuli polt ära.
vist rooli küljest.
aga et rool ei tule ka tõmmates ära...
mispeale mees vaatab meid pika ja paljuütleva pilguga.
mhmh.

ja siis märkame me,
et mehe mittemidagiütleval autol
on haagis järel.
haagise peal on paat.
PAAT!

meile meenus,
et me olime ju tulnud mingit järve otsima...

"te lähete selle paadiga metsa?",
küsin autoga mehelt.

"jah, lähen puid tegema"
vastas mees mulle uurivalt otsa vaadates.

seletasime siis,
et me siit metsast üht järve nagu otsime.
näib veider küll,
aga mitte nii veider,
kui mitte just pisikese paadiga
mööda metsa ringi sõita...

mees ütles, et on jah järv.
et me võime paadi järgi sõita,
kuigi ega see tee kuhugi mujale ei viigi...

no me lasime tal ees minema sõita.
käib siin ka igasuguseid
mööda metsa ringi.
mine tea...

õde arutles, et kuna me oleme oma 200 kilomeetrit
seda neetud teed mööda
lõunasse sõitnud,
pluss mees paadiga
(et paadimees)
siis peaks me vähemalt viljandis olema.
ja et mees oligi viljandi paadimees.

aga järv oli täiesti olemas.
milline vaade!
paadimees oli oma paadiga viljandi poole ajama pannud,
rahu ja vaikus,
mõnus!
tasus ikka tulla.



ahjaa,
see polt,
see pidi hoidma kinni
mingit roolisamba kattedetaili.
nii et ei midagi hullu...

Sildid: ,







30 juuli 2008

loojang Koplis

Sildid:







26 juuli 2008

akt



lihtsalt pilt.
korstnapühkija kirjutab akti.

Sildid:







rohkem objektiive!

heh.
rohkem objektiive on vaja!

õnneks ma ei tea täpselt,
milliseid mul vaja on :-D
hull kiusatus on majanduses osaleda.

õnneks on mul mu väike canon,
sellega saab mõne asja pareminigi tehtud
kui suure canoni kitobjega.
eelmise posti jaoks tegin elukapildi ka väiksega,
suurega ei saand kohe üldse.

rohkem objektiive on vaja, maütlen!

hmm.
majanduse elavdamiseks
tuleks digipeeglite hindu langetada.
küll siis objede ja filtrite
ja muu
absoluutselt
ja möödapääsmatult vajaliku
kraami pealt
ka käivet tegema hakatakse.

* * *

keegi siin õnnitles mind
uue armukese soetamise puhul :-D
eks ta nii ole jah.
pole aega blogidagi enam,
vaja muudkui ringi kolada...

et kodused ei hakkaks mu uude armukesse
(see on mu uus fotokas muidugi,
mida te siis mõtlesite???)
kuidagi halvasti suhtuma,
siis ütlen neile hoopis,
et mu kolmejalgne lemmikloom
(statiiv)
vajab jalutamist.


pildid on mul endiselt kehvad.
aga perfektsionism see-eest muudkui süveneb :-D




kellegi neljajalgne lemmikloom.
kraega.

Sildid:







kahtlane eluvorm (surnud)



selline siis.
leitud Keibu rannast liivalt.
pikkust on tal 45 mm,
tundub suhteliselt surnud.

kes ta selline on?
kas nad elavadki siin meie meres?

Sildid:







20 juuli 2008

statiivist ja prillidest



...et ma tõin ta siis ükspäev ikka ära,
selle oma väljavalitu...

nüüd on mul veel sadat asja vaja.
objektiive ja filtreid ja miskõikveel...
ah, tegelikult ma tean küll,
et tehnikast üksi ei piisa.
nii et püüan siis rahulikult võtta.

eile suutsin statiivi ära kaotada.
ja prillid ka,
prille lausa kolm korda.

statiiviga on nii,
et kui sina teda parajasti ei kasuta,
siis on targem ta ikkagi püsti panna,
mitte heina sisse pikali.
sest kui ootamatult ärganud jahikirg
sunnib sind x-meetriseid hüppeid
ja roomates siksakke tegema,
siis on pärast pisut keeruline leida,
kuhu pagana kohta see statiiv siis nüüd jäi...


prillidega on jama.
läbi aparaadi "silma" nendega ei vahi,
valgus läheb vahelt läbi
ja muidu ka on vale.
siis lükkan prillid kuskile üles,
otsmiku ja pealae vahelisse piirkonda...
noh ja kui ma siis neid uuesti vajan,
siis on nad juustesse takerdunud
ja ma ei saa neid muidu kätte,
kui pean kõik juuksed lahti päästma
ja prillid siis sealt välja harutama...
võeh.
pistsin prillid siis kotti.
ja pärast otsisin neid taga.
sest neid ei olnud peas.
ja siis otsisin neid veel kahel korral kotist.
aga siis nad olid mul peas...

ühesõnaga jama.
ilmselt peaksin ma juukseid lõikama.
näiteks otsaeest pealaeni
nii sentimeetripikkuseks.
ülejäänud võivad ju jääda, need ei sega...
aga ma pole päris kindel,
kas selline soeng liiga veider ei tunduks.

mingeid variante peaks vist veel olema?

hei, prillikandjad,
kas mul on ainsana selline (pseudo)probleem?
kus te oma prille hoiate?

Sildid:







16 juuli 2008

nutt ja hala, jätkuvalt...



fotondusel on üks hea külg:
kui ma suudan heast vaatest
vaid haleda pildi teha...

siis kõik see vaade,
see jääb ju alles.
ma pole kellegi eest värve ära kulutanud...

miks mul siis süümekad on,
et ma pole oma võimalust
piisavalt hästi ära kasutanud?

Sildid: ,







12 juuli 2008

tähelepanekuid pildindusest

...et HDR on kindlasti põnev ja abiks asi pildimajanduses.

muidugi on mul selliseid pilte,
mis on statiivilt tehtud
ja lihtsalt sama kaader erineva säriga.
mul on üldse igasugust pahna...

(veel üks tähelepanek:
pahna äraviskamisega
ei ole tõepoolest vaja kiirustada,
mõnikord võib ka pahna millekski vaja minna.)

point:
kui sul ongi mitu
HDR-iks sobivat kaadrit,
siis kui nemad ikka on saast,
ja sa siiski neid mudid,
siis on tulemuseks
ikkagi saast.


aga noh,
ma olen vähemalt asja uurinud.
kõik ei peagi kõike suutma.
vähemalt mitte kohe...

Sildid: ,







06 juuli 2008

vabas vormis loomake



see elukas võiks vabalt
freeform-heegeldamise vapiloom olla.
mõnusalt kreisi väljanägemine.

aga muidu
ikka veel Canon SX100IS
ja läbi klaasi.

Sildid: ,







05 juuli 2008

kui sa ajaviiteks maalid
seinast käristatud,
täiesti ebakorrapärase kujuga
mitmekihilisele tapeeditükile,
sul on vaid kollane ja roheline guašš
ja sa paned hakkama terve tuubi hambapastat
et nartsisse maalida,
sest valget värvi ju polnud...

...siis aastaid hiljem,
kui sinuni on jõudnud tõdemus,
et sa ei oska joonistada,
pole kunagi osanud
ja ei saagi oskama...

siis taipad,
et seesamane hambapastamaal
(mis on ammu kaduma läinud)...

...see oli su elu parim töö...






Murphy on mölakas!

Kirjatsura kirjutab fotomööfidest.

ma olen ka märganud,
et mingi jama selle asjaga on.

kui plõksid oma päeva parima kaadri
siis otse loomulikult
lendab just sel momendil
objektiivi eest läbi sääsk.