31 mai 2008

laupäeva õhtu



...et ehitasin põnnile autopesula.
(maitea, miks blogger seda pilti kangekaelselt püsti paneb.)
projekti järgi päris ei saanud ehitada,
ei mahu kuidagi plaadile ära :-D

aina rõõm,
laps mängib autopesulat.
milline suurepärane laupäevaõhtu!
rahu ja vaikus.

ohjah,
vaikus tähendas seda,
et ta tõepoolest pesi seal autot.
seebimullitaja vedeliku
ja hambaharjaga.

Sildid:







28 mai 2008

triangulatsioonitorn.
või miski selline asi.
puust, kõrge.
väga kõrge.
redel viis üles.
täiesti tavaline puust redel.
ei mingeid piirdeid.

no muidugi oli himu
sinna üles ronida.
kas sealt paistab terve saaremaa?
kas meri on ka näha?

poole torni peal hakkas hirm.
üles oli ikka pikk maa ronida.
alla ka.

ma läksin edasi.
hirmus oli ju nagunii.
nii üles kui alla.

midagi ma sealt ilmselt nägin...
ma ei mäleta seda vaadet.
olin siis nii umbes kümneaastane.

ma mäletan seda tunnet
seal poolel teel,
et kas edasi
või siis mitte...
mäletan kartust...
ja et tookord ma siiski läksin.


tegelikult ma kardan kõrgust.

Sildid:







25 mai 2008

plekist seened



kui sa päris täpselt ei tea,
kuhu lähed,
siis võid sattuda kummalisse kohta,
kus kasvavad plekist seened...






hea



et siis ikkagi keerasin nina vastu merd.
hea oli.

Sildid:









tundub,
et pea kõike, mida näed,
saab ka pildistada...
või kuidas näed...
nii näengi.


juba homme
pargin end kuhugi
rahulikku kohta,
panen uksed lukku
ja olen offline ja blocked.
world sucks.

irw,
praegu ma mõtlen jah,
et keeran autonina vastu merd...
äkki on ilus olla.
lõpuks vedelen jälle
mõne supermarketi parklas.
nagu ikka.

Sildid:







24 mai 2008

bitchilised koekirjad

oimaolentige!

mul on kampsunit vaja.
või midagi sellist.
ma isegi kujutan ette,
milline see asi peaks välja nägema.

mul on lõnga ka.
igasugust.
igat värvi.

ja nagu alati,
ei leia ma sobivat mustrit.

einoh, mul on mustreid ka.
arvutis.
ja mõni raamat on ka.
bitchilised koekirjad näiteks.

lihtsalt mitte ükski muster ei sobi!

Sildid: ,







koht, mille nime ei öelda...



jah, ikkagi käisin seal.
kohas, mille nime ei öelda.
ajastasin nii, et sulgemiseni jäi vaid pool tundi.
ja põnn oli ka kaasas.
ei! impulssostudele.
läks õnneks,
vaid peotäis pärleid,
ei juppigi lõnga
minu pensionisambasse.



ostsin Koduekstrast ühed lõikenäpitsad ka,
hästi väiksed on,
paras käekotis kanda.
lappasin terve hulga läbi,
enne kui ühed enam-vähem normaalsed leidsin.

senini kasutasin isatehniku omi,
aga tal on neid vahel endal ka vaja...
ja siis ma pean neid taga otsima.
ja südametunnistus (või selle jäätmed)
ei luba väga lärmi ka teha,
et JÄLLE on mu näpitsad ära viidud...

nüüd on mul omad,
naistekad.
ja hoidku nad oma kõrvad,
kui need peaks haihtuma.

Sildid:







22 mai 2008

lennukijaht

tahtsin eile lennukeid pildistada,
aga ei.
passisin jupp aega,
aga ei tulnud ühtegi.
mõnel päeval lendavad nad nii madalalt üle,
et ajavad katuse kortsu.
ju siis oli eile tuul teiselt poolt.
(kummaline, et nii tõusvatel kui maanduvatel.
ma oma väikse peaga arvasin,
et tõusta tuleks pärituult
ja maanduda vastutuult...)

mehed naersid,
et helista lennujaama
ja küsi, et kustkaudu täna lennukid käivad,
tahaks nagu statiivi püsti panna...


täna hommikul oli sama seis,
vaatasin küll lennuplaanist maandujaid,
aga ei tunud ühtegi.
ja mingil ajal tabas mu kõrv õige hääle.
siis läks actioniks,
rabasin laualt fotoka ja
tormasin jooksu pealt aparaati seades õue.
jess! käes!

keevitaja on õnneks kiire reaktsiooniga,
jõudis teelt kõrvale hüpata :-)

kui järgmine lennuk tuli,
jooksis juba keevitaja ka.
nii hoidsimegi kõrvad kikkis
ja püüdsime ikka mõned teraslinnud pildile kah.



see Suur Hiinlane tuli sellise mürinaga,
et peainsener tuli ülaltkorruselt alla küsima,
kas me ka nägime...
kas me nägime???
tead, me saime ta kätte
ja võime sullegi näidata!



see peaks olema meie enda Eesti Aer.

lennukijaht on päris lahe asi,
ega neid polegi nii lihtne tabada.
enne, kui ta korralikult paika saad,
on ta juba kaadrist väljas...
lõunaks olin keevitajast
kolme lennuki ja ühe kopteri jagu ees.

ega päris kõiki ei jõudnud sihtida ka,
vahepeal vaja ju asju ka teha.
ühest väiksest vesilennukist on küll kahju,
mis püüdmata jäi...

Sildid:







šovinism vist

põnn piidleb mind hindava pilguga.
siis teatab:
sa peaksid rohkem sööma!
siis sa kasvaksid isaseks!

Sildid: ,







20 mai 2008







18 mai 2008



lihtsalt hea on.
juba hommikust saadik.

hmm?

Sildid:







15 mai 2008

kuidas on viipekeeles "termostaatlüliti"?

täna sain uue kogemuse,
suhtlesin kurdi kliendiga.
tal oli küll tõlk kaasas,
aga ma pole kindel, kui tõlk see tõlk oli.
telekas nähtud viipekeelt nad mumeelest oluliselt ei kasutanud.
(aga võibolla polegi viipekeeles kõiki tehnilisi sõnu...)
tõenäoliselt oli ta lihtsalt sõber...
tundus kuidagi asjaosaline,
püüdis ise kõigest aru saada
ja ei tõlkinud sugugi kõike mu juttu...
ju ta siis hiljem räägib...

keegi, küllap vist Kukupai on kunagi kirjutanud,
et kurdiga suheldes ei tule mitte tõlgile otsa vaadata...
igatahes oli see mul täna kogu aeg meeles.
...ja ma tunnen,
et ma ei saanud sellega piisavalt hästi hakkama.

tavaliselt ma jälgin kliendi silmi ja näoilmet,
et kas ta mõistab mu juttu
või peaksin paremini seletama.
ma selline vilets seletaja ka...
nüüd rääkisin tõlgile ja vaatasin talle näkku,
siis vaatasin klienti, et aimata,
kas ta tõlgi jutust aru saab...
maitea, see polnud vist päris õige käitumine,
aga ma tõesti esimest korda...
ja mu eesmärgiks oli
igal juhul
vähemalt kellelegi neist
mõned tehnilised üksikasjad selgeks rääkida.

vahepeal suhtlesin ka ainult kliendiga,
tõlk oli eemal...
sooritasime harjutust lindiga.
mõõdulindiga.
selle osaga sain ma küll hakkama,
ma kohe tundsin,
et me mõistsime teineteist :-)
seesama tunne,
kui kolleegiga koos asjatades,
ei peagi rääkima.
sa lihtsalt tead,
millist tööriista ta järgmisena vajab
ja ulatad talle selle enne,
kui ta küsida jõuab...



midagi veidrat ka:
ma tõesti ei ole eriline žestikuleerija tüüp,
ammugi ei ole mu manuaalses sõnavaras žeste,
mis tähistaksid sõnu nagu
"niiskus" või "termostaatlüliti".
noh ja kui ma oma täispööretel töötavalt ajult
mingeid sobilikke poose või viipeid nõudsin,
pakkus mu kummaline aju mulle
hoopis inglisekeelseid väljendeid.
(paar tükki vist pudenes jutu sisse ka, häbi kohe.)

ja millegipärast ei kippunud ma sugugi
pliiatsit-paberit kasutama.
mõne skeemi sirgeldasin,
aga neid oleks ma kuuljale samamoodi teinud...
lõpptulemuseks ainult kaks paberile kirjutatud sõna...

Sildid:







13 mai 2008

mida teeb jutt blondiinile? mitte midagi.



jess, ma olen endaga rahul!

käevõru pole paha,
sobib ühe uue särgi juurde...

aga ma tegin selle pildi ise!

"ise" tähendab seda,
et ma ei kasutanud aparaadi automaatseadeid.
täitsa käsitsi seadsin kõiki asju.
võinoh, niipaljusid, kui hädapärast vaja.

leidsin päeval fotokalt mõned tundmatud ikoonid,
kruttisin neid,
hästi abiks asjad,
juhul, kui on vaja teha täiesti valget
või täiesti musta pilti.

maitea, milleks selliseid vaja peaks olema,
aga ju siis millekski on,
kui fotokal vastavad funktsioonid on.

vahepeal tekkis küll lootusetu tunne,
ma ei usu, et need ikoonid seal enne olid,
aga "ära kaotada" mul neid kuidagi ei õnnestunud.
kuidas ma siis saan nii,
et ma neid värke paigast ära ei aja?
nagu kiuste, polnud kelleltki küsida ka.
muidu tiksub neid "tugiisikuid" edasi-tagasi,
aga siis, kui sul neid tõesti vaja on,
siis pole kedagi.
nagu ikka.

einoh, mulle on räägitud küll kümme korda,
et säriaeg ja ava ja miskõikveel,
aga mida teeb jutt blondiinile :D
no mitte midagi ei tee.

Fotokala põhitõdedest oli kõvasti abi.

mulle tundub,
et ma polegi niiväga õppimisvõimetu.
ainult et see õppimine peab käima
läbi mingi enesepiinamise.
ise urgitsedes ja avastades.
(ja vandudes.)

aga õpetamiskõlbmatu olen ma ikka küll.

Sildid: ,







12 mai 2008

oi ma saan nüüd õnnelikuks

ämblikud pidid ju õnne tooma, eksole.
ilmselt saan ma kohe eriti õnnelikuks,
sest see siin on ikka tõeline raskeveoämblik.
ja pealegi oli neid kaks...



õnn toodi lattu, sealt ma need ämblikud sain.
(majuräägin, et saan ikka väga õnnelikuks,
pisipakid tuuakse meil eestuksest.
lattu käib ikka euroalustel kaup...)

vedasin ühe ämbliku tuppa,
et prooviks siis pilti ka teha.
aga jaa,
ämbliku pildistamine
ei ole kõrgekontsalistele tibinatele.

panin ta põrandale,
et ta mul fokuseerimise käigus ära ei kaoks.
ilmselt on tegemist mingi eriti edeva elukaga,
ta üritas ikka lausa objektiivi sisse ronida.
mispeale ma etendasin kolleegide rõõmuks
pantomiimi
"kontsadel känguru püüab selg ees hüpata".
(naer saalis.)
noeisaa ju nii.

maitea,
põhimõtteliselt on mul tunked ja tossud kapis olemas,
et võiks ju koos ämblikuga kontoripõrandal pisut roomata...
aga ma pole kindel, et boss sellele just hea pilguga vaatab...
ämblik tunnistati igatahes suhteliselt ebasümpaatseks :(
ma siis enda kohta parem ei küsinud...

võibolla tal on tööaja kasutamise kohta eriarvamus.
kuigi mumeelest võiks siseeskirjades
selline punkt täitsa olla,
et ämbliku
või millegi muu põneva leidmisel
katkestatakse töö
põnevuse möödumiseni.

Sildid:







11 mai 2008

You're the infection my friend...

...ütleb mulle Google.



...
Didn't I know it then?
I knew it, I knew it
...


tegelt ma lihtsalt testin, kas ma postitada saan...
bloggeris ringi sahmida ta mul ei lasknud.

(ümisedes vasakule ära...)

...It must be hard to be you
Nothing's alright with you...

_____________________________________

tõmbasin netipurgil korra saba seinast välja,
nüüd on mul uus ja parem IP
ja Google laseb mind ka jälle ligi.

Sildid:







tõeline mees koob Addidega!

tolerants ja asjad.
mingid stereotüübid on ikka
kuskil alumistes kihtides peidus.


kui mina esitan küsimusi
mingite tehniliste värkide kohta,
siis see on normaalne.
vähemalt minu meelest.
mis siis, et ma naine olen.

aga kui üks mees
esitas mu kudumiste kohta
küsimusi ja ettepanekuid,
siis tundus see kuidagi...
üllatav.
küsimused olid küll suht tehnilised
ja ettepanekud täiesti adekvaatsed,
aga ikkagi.
või seda enam.
ikkagi mees.

einoh,
ma suhtun sellisesse nähtusse
küll rõõmsa üllatuse
ja täie positiivsusega...

aga fakt,
et mul kudujutu käigus
mingi "hämm, ta on ju mees"-mõte
peas tiirleb,
see nüüd küll
minu stereotüübivabadust ei näita.

* * *

hmm,
mulle tundub,
et soolise võrdõiguslikkuse osas
on naised palju paremas seisus kui mehed.

kruvikeerajaga naist ei pane suurt keegi tähele.
kudumisvarrastega mees aga tekitaks tähelepanu.
heh,
kudumisest ainuüksi vestelda suutev mees
on juba tähelepanuväärne.

niisiis:

vabastagem mehed!
meestel on ka õigus kududa!
igale mehele oma vardad!
tõeline mees koob Addidega!
eksole :-D

miks ma küll tunnen,
et nad ei taha sedasorti vabastamist...

Sildid: ,







saada veel mees poodi...

läheb mees välja,
käib siis üksiti poes ka ära.

palun too majoneesi ka!
näitan peaaegu tühja majoneesipurki,
et näe, sellist majoneesi.
MITTE lighti, eksole,
ikka päris majoneesi.
Hellmannsi Reaalmajoneesi.

sisetunne nõuab,
et seletaksin põhjalikult.
kogemuse hääl...

tuleb mees poest,
tõi majoneesi.
Hellmannsi Lighti.

ma TEADSIN, et nii see jälle läheb!
ma ei taipa,
mida ma valesti seletan,
et ta iga issanda kord
vale majoneesi toob.
ei saa ju olla,
et muidu normaalse peaehitusega mees
on lihtsalt võimetu ostma õiget majoneesi.
kuidas ta selle vale alati ära tunneb?


virisen jah, probleem on.
niimoodi võib nälga surra!
see Light on vastiku maitsega,
maitea, kas nad kasutavad lahjendamiseks
mingit kätekreemi või mida...
ja selle majoneesi kalorid
peituvad milleski,
mida ma ei omasta.
söön küll,
kugistan seda vastikut kätekreemimajoneesi,
aga kõht läheb kohevarsti tühjaks.
ilmselt on normaalses majoneesis sisalduvad kalorid
oluline osa minu omandatavast energiast.

näljane inimene on kuri.

vot kui tal mingit autokeemiat vaja on,
siis ostan kiusu pärast vale asja!
piduripuhastusmöksi asemel
ostan autovaha!
ja nimelt rohelise autovaha,
meil pole rohelist autot,
määrigu kuhu tahab!
ja 12-voldiste pirnide asemel
hakkan spetsiaalselt 230-voldiseid ostma!
noh et nii saab sama raha eest ju rohkem...
kurat,
kas õpib ükskord majoneesi ostma või ei!

Sildid: ,







10 mai 2008

säästukotkas ja teised

käisime põnniga jalutamas,
tema tahtis, et ma kotkast pildistaks.
ma arvasin, et linnas ei ela kotkaid.
põnn pakkus, et ootame,
äkki mõni siiski tuleb.
kasvõi poodi.
või arsti juurde.
ootasime küll,
aga ühtegi kotkast ei tulnud.
õnneks leppis põnn sellise "säästukotkaga" kah:



tiigil olid pardid sanitaarpäeva korraldanud.
tundub, et mu seebikarbiga ikka natukene saab pildistada.


Sildid:







09 mai 2008

veel üks käevõru

Sildid:







no mis elu see on...

reede...
mingi kummaline nädal.


autol hakkas täna mingi asi kõhu all plärisema.
õnneks on mu muusikamaitse(tus) selline,
et see plärin ja kolin kõlab sealjuures
suhteliselt harmooniliselt.
ega muud,
kui aknad lahti ja makile volüümi juurde.
no mis elu see on!

foori taga tegi mingi Eclipse mulle ka ära.
pardamehaanik küll lohutas,
et meie olime ju väliskurvis
ja tema sisekurvis,
aga ikkagi.
no mis elu see on!

...ja minu seebikarbiga
ei tule kohe kuidagi
sellised pildid,
nagu mõnel teisel peegelkaameraga.
ma pole päris kindel,
kas seegi õiglane on.
no mis elu see on!

üldse,
asjad, mis mind häirisid,
ei häiri mind enam.
ja asjad,
mille kohta uskusin,
et need hakkavad mind häirima,
need millegipärast ei häirigi mind.
ma tunnen end kohati lausa hästi.
see on segadusseajav.
ja ma olen sellest häiritud.

Sildid: ,







03 mai 2008

elu kõrghetked :D

ootasime foori taga rohelist tuld,
noorem õde kõrvalistmel,
mina roolis.

kõrvalreas mootorratas.
kawasaki ninja.

lasin autoakna alla,
vaja ju vaadata,
et kas on samasugune,
kui see ninja,
millega kolleeg ükspäev tööl käis
ja mille seljas ma "ratepilte" tegin.
no teist värvi oli.

meie selgelt väljendunud huvi peale
ajas ninjakutt suled kohevile.
me õega hakkasime naerma.
eks me siis ajaviiteks naeratasime talle,
kui poiss poose võttis :D
mis sa seal foori taga oodates ikka muud teed...

ja siis läks mul miski silmanurgas roheliseks.
jee, ongi roheline tuli!
mul nagunii käik sees,
tee tuttav ja vaba,
no ma siis süstisin.
ilmselt oli see mu senise elu kiireim käiguvahetus.
(oleks võinud sujuvam olla,
peab veel harjutama.)
50 km/h käes,
ega ma rohkem ei vajutanudki.
tegelikult olen ma ju korralik.
lihtsalt hea kiirendusega.
ninjakutt jäi must igatahes maha.

ja siis jäime me kõik temast maha,
poiss vist solvus.
sel ninjal oli kiirendust küll ja veel,
kiirust kah :D

heh, muidugi ma tean,
et tegelikult ei tee minu vana rondiga
mingile baigile kiirenduses ära.
mul polnud sellist plaanigi.
see oli puhas juhus,
et ta stardi maha magas
ja ma talle oma tagatuled ära näitasin.

moraal?
ninjakuti jaoks vast selline,
et naisi ei saa usaldada :D
nii kui valvsuse kaotad,
kasutavad nad seda ära...
bitchid, eksole :D

Sildid: ,







02 mai 2008

mees ütles mulle "ei!!

no ma ikka kohe solvusin.
ma tõesti lootsin.
mul ei ole just palju unistusi,
ammugi ei patra ma neist vahetpidamata.
seda ühte ma olen jah rääkinud...

akna all, just tema projektiauto kõrval
seisis täna mu soovunelm.
samasugune, nagu mu Must Auto.
ainult et punane.
ma olen juba mõnda aega igatsenud
üht Punast Autot
oma Musta Auto kõrvale.
punane sobiks nii mõnegi mu riietusega suurepäraselt...
ja mõne meeleoluga...
ühesõnaga seal ta seisis.
Punane Auto.
polnud silmigi kinni pannud,
küllap ootas.
täpselt samasugune kui mu must.
samasugune on hea,
siis ma tean, kus miski nupp on...
teistsugust ma ei tahakski.

ja kui mees tuli
ja ma küsisin,
et see seal all,
kas see on minu kingitus????
(palun, võiks ju ometi olla!)
ütles ta "ei."

ohh!

siis pakkus ta,
et kui me musta maha müüme,
siis võime mulle ju punase osta,
kui ma niiväga tahan.
noei, seda musta me ei müü!
mul on temaga suhe!

arumaisaa,
miks mees arvab,
et mina peaksin monogaamne olema.
autode osas, mamõtlen.
ta ise ju ei ole...

näiteks on ju igati normaalne,
et ühel naisel on mitu käekotti...
erinevate kleitide juurde
või nii.
miks mul siis ei võiks olla mitut autot?
mis mitut, ainult kahte.

Sildid: ,







01 mai 2008

magistritöörahvapüha

täna on mul tõeline töörahva püha.

õeraas kirjutab oma magistritööd,
ma siis redigeerisin seda.
mina, veendunud tehnokraat,
oma teravate hammastega
humanitaaria kallal.

ise ta tahtis...


magistritöö ja töörahvapüha,
kokku teebki
magistritöörahvapüha.

muidu olin ka päris asjalik.
tegin mingi lõike
ja lõikasin seeliku välja.
riskide hajutamiseks lõikasin teise veel.
no ega kaks seelikut korraga untsu lähe!

tegelt polegi mul vist ükski seelik untsu läinud,
seelik selline lihtne asi, kus tal ikka minna.
aga kui ma juba korra köögilaua tühjaks tegin,
siis tuli juhust kasutada...

ühel lasin paanid kokku ka,
päris hmm! tuleb.
kõrge vöökohaga ja puha.
ainult et vist liiga pikk???
riivatud mõtted, eksole.

nüüd on kiusatus kõik majas leiduvad kangad
seelikuteks lõigata.
ikkagi kevad :D

Sildid: