no milline normaalne inimene paneb oma telefonile sellise helina!?
ma ei kuule oma telefoni helinat.
kui vähegi mingi taustamüra on.
või muusika mängib...
mul sellised meloodilised helinad ka,
vahepeal oli lausa mingist
lemmikumast laulust lõigatud jupp helinaks.
sobrasin siis telefonis
ja panin uue helina.
valisin kõige jubedama tirina,
et seda ma ometigi kuulen...
no ma ei jõua kogu aeg seletada,
et ei,
ma ei ignoreeri te kõnesid,
ma lihtsalt ei märganud...
nüüd kuulen jah tõesti.
eile õhtul toidupoes
kõlas äärmiselt võigas tirisemine.
ja veel.
ja veel.
uhh!
ja mina mõtlesin,
et peab ikka segane olema,
kes oma telefonile sellise helina paneb...
ja kui panebki,
no miks ta krt siis seda kõnet juba vastu ei võta...
kaua võib!
...kuni saabus selgusehetk:
see kohutav hääl
tuli mu enda käekotist.
nii et ma juba kuulen.
aga ei reageeri.
täna jutustasin bossile
kuidas ma ikka telefonile ei reageeri,
et uuest helinast pole ka abi...
ja et poes see jube helin.
ja mida ma siis mõtlesin
inimesest,
kelle telefon sellist häält teeb...
minu jutu lõpuks
helisesid väikse vahega meie mõlema telefonid...
ja mis te arvate,
millist häält teeb mu bossi telefon?
:D
justnimelt,
no milline normaalne inimene
paneb oma telefonile sellise helina!?
mõni ime, et ma ei reageeri.
mis häda mul bossi telefoni peale reageerida...
Sildid: hullumaja puhvet
kuidas ennetada lämbumist...
täna hommikul
oli tööl seinale tekkinud tabel,
igasuguste riivatute piltidega.
"ohhoo!"
"jaa, peaks proovima..."
kommenteerisid mehed.
ei olnud kamasuutra,
see tabel oli
hoopis esmaabi kohta.
et kuidas paigaldada ja käidelda inimest,
kes ei hinga või midagi sellist.
piltidel oli passiivsem pool meesinimene
ja aktiivsem siis naisinimene.
väga õige lähenemine,
ega mehed ju muidu sellist asja vaataks.
nüüd aga küll!
ja meie arstikapi uksele oli tekkinud rist.
mitte punane,
isegi mitte sinine,
hoopis valge, rohelisel taustal.
ilmselt siis mõeldud
identiteedikriisis tulnukatele.
noh, õnneks kõik kohalikud teavad,
et kui neil ometi kord
peaks vaja minema
seda hõbedaselt läikivat termotekki,
siis see ongi just seal kapis.
plaastrit ja sidet peaks seal ka olema...
ja üks raamatuke oli majja tekkinud,
millalgi loen selle läbi.
seal oli näiteks kirjas,
kuidas pakkida amputeeritud jäsemeid.
abiks ikka!
...noh et kui me peaks
jäsemeid amputeerima hakkama
ja siis cargo või els-iga neid kuhugi saatma...
proovisin siis tehnikule heimlichi võtet teha,
mulle see võte miskipärast meeldib.
aga jaa,
mu käed on liiga lühikesed.
ühesõnaga nüüd ma tean,
et see mul niimoodi ei õnnestu.
noh ja et hädasid ennetada
siis lubasin ma igale köhatajale
põlvega ühe korraliku heimlichi teha.
ega saa ju ometi oodata,
kuni inimene näost siniseks läheb...
parem ikka ennetada.
Sildid: elust meeste ühikas
tänapäevasest suhtlemisest
msn.
x ja y
töötavad ühes kontoris, eraldi tubades.
x: blabla
y: blabla
x: blabla
y: blabla
x: suitsu teeme?
y: ok, teeme
minnaksegi suitsunurka.
suitsetatakse,
külg külje kõrval.
vaikides.
ei vahetata ainatki sõna.
siis läheb igaüks jälle oma töökohale...
x: blabla
y: blabla
x: blabla
y: blabla
...
(ja vähemalt üks neist arvab,
et nii ongi igati normaalne suhelda.)
Sildid: hullumaja puhvet
põnnijutud: nõudepesust
mul on varemgi olnud neid paremaid päevi,
mil olen üht-teist kirjutanud.
ja rahva rõõmuks oma jutukesi ühes foorumis avaldanud.
kes sealt neid vanu asju ikka enam leiab,
sõbrantsi palvel tõstan mõned siia.
______________________________________________________
minu laps naljalt ei maga.
päeval magades võib midagi olulist maha magada.
näiteks nõudepesu.
nõusid peseme kahekesi koos.
me teeme kõike koos.
uhh!
õnneks on meil kaheosaline kraanikauss.
põnn taburetiga ühe ääres, teine osa jääb mulle.
tal on oma käsn ka, millega peseb.
kahjuks on meil vaid üks kraan.
see tähendab, et mina pean kuivalt pesema,
kui härra otsustab vee endale pidada.
see kraan on muidu hästi mugav:
tal on voolik sabas ja teda saab dušina kasutada.
kahjuks teab ka põnn seda,
mistõttu see kraan enam niiväga mugav ei ole.
nõudepesemisele lisaks saab pestud ka põrand
ja laps saab lõpuks kuivad riided.
mõnikord pean ka ise riideid vahetama.
kui ma siis peale ränka nõudepesu
otsustan oma tagumise poole maha toetada
ja end ühe kohviga kosutada,
leiab selline looderdamine otsekohe hukkamõistu.
põnn huilgab nõudlikult ja tirib mu tolmuimeja juurde:
hakkame nüüd koristama!
tolmuimejat peab päeva jooksul neliteist korda kasutama.
krt, kui normaalsed inimesed teevad kahe töö vahele suitsu,
siis minu põnnil pole mitte suitsupausid vaid tolmuimejapausid.
ma ei tea, miks see laps selline korramaniakk on,
meil pole suguvõsades ainsatki sellist friiki!
võibolla on kunagi olnud,
aga nad on mõistetavatel põhjustel
lihtsalt minema aetud?
vaene laps,
mänguasjadega mängimiseks pole tal üldse aega,
kogu aeg peab midagi tegema.
tööd on nii palju-nii palju!
ja me teeme kõike koos.
olin sunnitud ostma veel ühe kartulikoorimisnoa,
veel ühe lõikelaua
ja ühe väiksema pesu-vedamise-korvi.
masendav.
issi pidi endale teise akutrelli ostma :-)
paras!
las teevad ka kõike koos :-)
/11.august 2005/
Sildid: põnnijutud
olen reklaami ohver
ostsin uue palsami,
roosas pudelis L'Oreali.
nutri-gloss
ja puha pärliproteiinidega,
mõeldud pikkadele ja poolpikkadele juustele.
lubati, et annab juustele
peegelsileda läike
ja siidise pehmuse.
annab jah.
selle siidise pehmusega on selline lugu,
et juuksed on nüüd nii libedad,
et kui mul üldse õnnestub
neid "krokodilliga" üles panna,
tulevad nad kohevarsti lahti.
kas sellist palsamit me tahtsimegi!?
Sildid: easy life
unenäoplaaster
nikotiiniplaastrite infolehel
on esimese kõrvaltoimena märgitud
"ebanormaalsed unenäod".
no ma kehitasin vaid õlgu,
ma nagunii peaaegu et ei näegi unenägusid.
panin aga plaastri peale
ja näe,
unenäod ongi kohal!
ja tõesti ebanormaalsed,
täpselt nii, nagu infolehel lubatud.
hiiglama lahe,
nagu kinos oleks käinud!
see plaastrimajandus hakkab mulle täitsa meeldima.
selline plaaster võiks ka olla,
et paned peale ja oled kerge auru all,
võtad maha ja oled kohevarsti roolikõlbulik.
ja siis selline plaaster,
et söömisele ei peaks aega kulutama,
plaaster peale ja sealt siis imendub.
heh, niimoodi näeksin ma varsti välja
nagu teadetetahvel,
igast lipikuid ja värke täis.
Sildid: easy life
ma ei taha sellest rääkida
Kristiina kirjutab
"miks inimesed ei räägi"olgugi, et olen suhteliselt naine,
("rääkimist" peetakse vist rohkem naiste kombeks)
ei kuule mu suust naljalt lauset
"me peame sellest rääkima!".
ma nimelt ei taha "sellest rääkida".
kui mind miski väga häirib,
siis parimal juhul
formuleerin ma mõne lause teemal
"mind häirib, kui ... blablabla."
seda ka enamasti vaid juhul,
kui mind lausa süüdistama hakatakse...
noh et suhtun...
või ei kasuta malbeimat hääletooni...
et siis vaid põhjenduseks,
miks ma suhtun või ei kasuta...
...et ma pole tegelikult selline hästipaha,
lihtsalt peegeldan...
maiteagi,
asjad, mis võiksid tahta "rääkimist"
taanduvad mu silmis tihtipeale
kriibitud egode vaevusteks,
positsiooni-
ja võimuküsimusteks.
no mida mul oleks öelda?
jah, ma tean, et su ego sai kriipida?
no kesse sellist lauset andestaks?
aga mis mõtet oleks
mingil "rääkimisel",
kui räägitakse küll
liiga suurest kogusest lillast värvist,
aga ei mainita mingil juhul,
et tegelikult on häda selles,
et keset tuba on lilla jõehobu.
mõttetu ju?
nii ma väldingi igasuguseid "rääkimisi".
jõehobud lähevad ise ära,
kui neid piisavalt kaua ignoreerida.
või kui nad ei lähe,
saan ise ära minna.
või "ära minna",
distantseeruda, blokeerida, ignoreerida...
rääkimine on info.
asjad, mida ma ei taha teada,
asjad, mida ma ei taha enda kohta avaldada.
on teadmisi,
millega ma ei oskaks midagi peale hakata,
mis võiksid häirida mu hingerahu.
milleks siis?
ma ei küsi juba ammu küsimusi,
mille vastused võiksid mind segadusse ajada.
on nagu on.
täna on nii,
juba homme võib kõik olla teisiti.
milleks siis end täna häirida.
ammugi ei taha ma rääkida endast,
mida ma arvan, mõtlen või tunnen.
kõike, mida te ütlete,
võidakse kasutada teie vastu...
üldse laseb liigne rääkimine
teisel inimesel
liiga ligi tulla.
näiteks löögiulatusse.
parem siiski mitte.
* * *
eelneva valguses
näib mu blogimine
absurdne.
ma ju ei taha endast rääkida.
aga võibolla on ka teisiti.
et mu blogi on mu väljund,
mu abiventiil.
...nagu võõras reisikaaslane,
kellele pool oma elulugu ära räägid,
lootuses, et te enam iial ei kohtu...
peaksin selle üle mõtlema.
või ehk ka mitte.
on nagu on.
Sildid: äng
kodus tekkinud jäätmete sorteerimise juhendit lugedes saame teada, et...
kilest hapukoorepakk läheb olmejäätmete hulka.
ju siis jogurti oma ka.
probleem lahendatud!
papist kohvikoorepakk peaks minema pakendikonteinerisse.
suured kondid lähevad olmejäätmete konteinerisse,
väiksed kondid kompostrisse.
suured kondid???
väiksed kondid???
kui suur on üks suur kont?
kui mu dogi veel elas,
siis meil oli vahel suuri konte.
ilmselt siis pulli pea- ja reieluud ongi need "suured kondid"?
jäätmejaama tuleb viia:
deodorantide ja värvide aerosoolpudelid,
atsetoon (küünelakieemaldi siis ka?),
kodukeemia pakendid (??? tühi fairypudel?),
magnet (külmkapimagnet siis???),
patareidega töötavad mänguasjad.
igasugust muud kraami ka,
aga kui tihti ma ikka külmkappe välja viskan.
nende aerosoolide pudelitega
võib jama tulla.
ega mul peale juuksevahu suurt midagi aerosoolina polegi,
mõned värvid vist ka.
aga hakka nüüd kuhugi jäätmejaama minema
oma ühe tühja juuksevahupudeliga...
ilmselt peab neid koguma hakkama,
et hulgi viia on nagu otstarbekam.
kus ma neid kogumise käigus hoiustan???
Sildid: hullumaja puhvet
...ja siis algas lollidemaal vilgas sagimine... (prügipaanika)
seoses üleüldise prügipaanikaga
hakkasin ma ka siis uurima,
et midahullu ma siis nüüd pean
selle prügiga ette võtma.
mida pesema-voltima-triikima...
siiani oleme panditaara poodi tagasi viinud,
ajalehed ja muu põlev paber läheb maale tulehakatuseks
(nojah, kui nüüd paberit ei tohi põletada,
siis peab mammale selgeks tegema,
et edaspidi teeb tule ahju püssirohu abil.
süütenöör oleks vist seejuures turvaline abivahend?)
ja muu prügi läheb konteinerisse.
plastikkarbid ja klaaspurgid lähevad ka maale,
mamma paneb sinna erineval kujul marju/seeni/kurke sisse.
lugesin mõnd foorumit,
hulljama lahti,
pakendid tulevat ära pesta ja kuivatada!
kilest jogurtipakke ei saa ju nõudepesumasinas pesta.
ja käsitsi pesemiseks puudub mul igasugune motivatsioon.
ja kuidas ma neid kuivatan?
nagu vanaisa maal piimapakke kuivatas,
toika otsas?
lappan rõdu toikaid täis
ja topin jogurtikotid sinna kuivama?
milline uuenduslik disainielement!
noei, see jääb nüüd küll ära!
kui see tõesti peab nii toimuma,
ma hakkan poes oma jogurteid
isiklikku taarasse ümber villima
ja jogurtikotid panen poe prügikasti,
jamagu nendega ise.
* * *
tööl mehed õpetasid,
et piimakotid saab ribadeks lõigata
ja neist siis vannitoavaipu heegeldada.
ühel olla isegi selline masin olnud,
millega sai kerge vaevaga kotte ribadeks lõikuda.
ise tegi!
žilettidest ja kuratteabmillest.
vändaga.
matean jah,
mu boss kogubki enda ümber sellist rahvast,
kes on võimelised
kuratteabmillest
kuratteabmis masinaid ehitama.
ma soovitasin neil heegeldamismasin ehitada
ja ise neid vaipu tootma hakata.
mina ei taha!
* * *
tõmbasin kuskilt
(tõenäoliselt
ragn-sellsi lehelt)
"kodus tekkinud jäätmete sorteerimise juhendi".
abiks lektüür!
(kuigi ma pole kindel, et kõik see prügi
saab tekkida minu väikses kodus.
see tekib kindlasti kusagil mujal,
kus on sellise koguse tootmiseks vajalik
ruum ja sisseseade.
see prügi/jääde/jätis
lihtsalt paigutatakse siia meile.
tõenäoliselt teleportatsiooni teel.)
vähemalt esialgu on meie maja konteineripark
endises olekus:
on paberikonteiner
ja olmeprügi konteinerid.
mingit kompostihunnikut ei ole.
võimaitea ka, äkki maja taga on?
ma pole seal ammu käinud.
kui ei ole, siis peagi tekib, eksole.
keeruline värk.
võtame rahulikult,
ei hakka mina oma kartulikoori
kuhugi x-kohta viima.
ehk tuuakse siia veel mõned konteinerid.
krt,
mis kokkuhoid see on,
kui kõik maja paarsada peret
peavad hakkama oma heeringapäid ja kartulikoori
kuhugi kaugele
"kartulikoorte kogumispunkti" vedama...
seniks sööme riisi.
Sildid: hullumaja puhvet
juuksevärv on antidepressant
täna käis õde
ja pani mulle värske värvi pähe.
vot juuksevärv on tõeliselt hea antidepressant!
vähemalt punane juuksevärv,
ja kolm pakki korraga.
(mitte et mu sügisdeprekas
oleks kolm korda raskem kui teistel
"korralikel inimestel",
ma lihtsalt ei armasta juuksuris käia.)
tahaks türkiissinist kampsunit!
heh, mul on ju üks türkiissinine jope.
homme seisan maja ees
ja olen ilus :-D
päikest võiks ka olla.
üks salk jäi miskipärast värvita.
või ei võtnud värvi peale.
tolle võiks ka türkiissiniseks võõbata.
kui sellist juuksevärvi üldse olemas on.
ja see mu tumedatele juustele peale hakkaks.
Sildid: värske värv
alkohol on depressant
ei tihka just öelda, et ma üldse maha jätsin,
aga viimati sai alkoholi tarvitatud
millaski jõulu ja uusaasta vahel.
nojah, see oli ka midagi maratonilaadset,
pikalt ja tasahaaval...
ilmne liialdus.
järgmine päev oli säästuvärk:
kui mingitki vedelikku jõin,
oli seier jälle põhjas.
mul oli lausa kahju,
et meil alkomeetrit pole.
ma oleks veel sujuvalt promille välja puhunud.
ja siis tuli tunne,
et aitab, rohkem ma ei taha.
lihtsalt ei taha.
uusaasta puhul proovisin lonksu vahuveini,
see ei olnud hea.
ega vahuvein polegi kunagi hea tundunud,
aga seekord oli kohe eriti mittehea.
isegi oma une-eelset siidrit ei taha enam.
uinumisraskused on muidugi jälle tagasi.
mõnikord lausa uuel moel:
ärkad lambist kell kolm öösel üles,
keerad voodis kõiki külgi,
nagu mingi närvihaige dodekaeeder.
siis loobud
ja kobid kööki.
kaua võib, eksole.
tuhlad internetis,
pool viis lähed uuele katsele
ja uinud!
no mis elu see on!
muideks,
seda kellakolmest ärkamist
saab edukalt vältida.
nimelt kella kolmeni netis jõlkudes.
kui nüüd leiaks mooduse,
kuidas päeval tööl enam-vähem adekvaatne olla,
siis poleks elul vigagi.
peaks vist bossiga rääkima,
mu intellektuaalselt parim aeg
on nagunii kuskil kesköö paiku,
äkki ma võiks hoopis öösiti käia...
aga alkohol võib tõesti depressant olla,
tasapisi tuleb tunne,
et sügisene nihilismihoog
hakkab mööduma.
ma tunen end päris hästi.
isegi ilma siidrita.
Sildid: elu
31 826 küpsist mööda ilma laiali
etjah,
vaatasin oma rahvaloendurit.
eelmisel aastal on siin käidud 38 484 korda.
hmm.
unikaalseid külastajaid on olnud 31 826.
ma arvasin, et jajah,
küllap see arvestus
kuidagi IP-de järgi käib.
dünaamiline IP,
dialup-ühendus
(või ei kasuta seda enam keegi?)
ja nii need numbrid tulevad.
aga jaa.
või siis AGA JAA.
selgus, et arvestus käib arvutisse jäetud
cookie-de abil.
...et mu küpsised on laiali
31 826-s arvutis.
ja vähemalt kaks korda on siin käidud
üle 18 000-st arvutist.
hull värk!
hull värk jah.
sest ma arvasin,
et mul on võibolla kuni sadakond püsivat lugejat.
ja siis ma mõtlesin kohe,
et mul on suurushullustus
ja ma olen liiga edev,
nii palju neid nüüd küll ei ole.
sest ma ju kirjutan viimasel ajal nii vähe.
ja üldse,
keda see värk siin niiväga huvitab.
apiapi!
ma olen kümme korda kuulsam...
ja ma ei tea,
mida sellest arvata.
segased tunded...
eks mulle ju natuke ikka meeldib ka.
justkui tunnustus või nii.
aga sotsiofoob minus
tõstab paanikat.
