müü maha mets ja meri ja kallas liivane
su lahjenenud veri siin pole viimane
müü maha au ja häbi ja veri vesine
nii tunned pole läbi sul ninaesine
müü maha õhk ja vesi müü hingest isamaa
ja hakka kambakesi siis rõõmust kisama
müü maha laps ja naine see mitte viimane
kui kauge aseaine näib küllalt kiimane
müü maha hing ja ihu mis soe ja süldine
ja tõesta müümiskihu on ilmas üldine
kui maa on müüdud haljaks ta hakkab klantsima
siis kisu ennast paljaks ja kuku tantsima
sa tantsi paesel kaldal mis jääst on tuline
ja karju ülalt alla hei nii me tulime
müü maha kaldatuled müü kogu kupatus
siin sinu järel tuleb uus suur veeuputus
Rudolf RimmelSildid: äng
meie teeme (teile) ära!
nomaitea,
peaks nagu valima minema.
tahaks mõnd ausat ja mõistlikku inimest valida.
esindama või nii.
aga valimisvärgiga
on kuidagi jama.
et kui leidaki selle õige,
siis peab ta seal nimekirjas ka
eesotsas olema.
muidu annad talle küll oma hääle,
aga selle häälega
läheb sind "esindama"
mõni kaabakas,
kellele sa kohe kindlasti oma häält poleks andnud.
aga kes on selle erakonna listis eesotsas.
räägivad jah,
et ära vali inimest,
vali erakonda.
aga mida peab see vaene valija arvama,
kui tema valitud erakonna esindajad
ühel hetkel
teise erakonda üle kargavad?
arumaisaa.
kui sind on ikka ühe erakonna liikmena
kuhugi valitud
ja sa siis äkki avastad,
et su maailmavaade
on kuskile ära pööranud,
ole aus ja astu tagasi.
või jää sõltumatuks.
kui ma sind valisin,
olid sa respublikaan.
sellena ma sind valisingi.
ma ei valinud sind keskerakondlasena.
säherdune asi on
valijale näkkupanemine.
mõni ime
et rahvas ei taha valimas käia.
kaua sa ikka
üht ja teist põske
vaheldumisi ette keerad
ja endale näkku panna lased.
mul on sellest jamast üksjagu villand.
peaks valima.
aga ma tunnen,
et ma ei taha enam.
vahet pole,
keda sa valid.
"meie teeme (teile) ära!".
niikuinii!
härrased, tundub, et teie postimaksevahend on määrdunud (mark on täis tehtud)?
kuskiltmaalt käib piir,
millest härrasmees üle ei astu.
olenemata sellest,
et teie poliitilised
ja/või muud vaated ei kattu,
ei ole härrasmehele kohane
hakata arvustama vastase välimust.
eriti
kui see vastane on naisterahvas.
on asju,
mida üks härrasmees ei saa endale lubada.
seisus kohustab...
____________________________________
vabandan ette,
kui eksisin.
võibolla polegi tegemist mehega.
selle sõna auväärses mõttes.
on lihtsalt mingi mõTTetu ...
ei tunne inimest.
eeldasin enamat.
alzheimer
irv.
lugesin iseenese blogi.
no oli ju vaja vaadata,
et kas mu suuremad lõngaostud tõesti
eelmisesse aastasse jäid.
see selleks,
avastasin, et mul peaks olema
mõned särgid ja sallid,
mille olemasolugi ma juba unustanud olen.
kood valmis ja suskad kuhugi kappi ära.
ja nii ta jääb.
lõngadest rääkimata,
vot nüüd blogist näen,
misasjad mul kõik olemas on.
ja kõiki asju ma polegi blogis näidanud...
Sildid: kudujuttu
+0 kg, lõnga!
kui Signel tekkis hull mõte
teha nii, et terve jaanuari ühtki uut lõnga ei osta
või mispidi see oligi.
(tegelt vist natuke võis osta ka,
seal olid mõned nüansid,
aga üldmulje oli kahtlustäratav.)
siis olin ma vägade skeptiline.
mismoodi ei osta?
mis aeglane ja piinarikas suitsiidivorm see veel peaks olema?
ei-ei, mina ei ühine.
häbi ju ka, kui vaid kaks päeva vastu pead.
jaanuar hakkab läbi saama.
ja ma polegi mitte juppigi lõnga ostnud.
mitte et ma igast enesepiinamisprojektides osaleda julgeks,
ma pole lihtsalt ühtegi heasse lõngapoodi sattunud.
eks sai detsembris põhjalikumalt laamendatud kah.
täna avastasin
(ebasündsa mõnuga),
et mõni lõng, mida detsembris 19.- tokk müüdi
(ja ma muidugi ostsin),
maksab nüüd 29.- tokk.
novot, tuleb ikka kohe ära osta!
ahjaa, vaadake
kajaka näputööd.
see käib sellesama ürituse alla.
lõppilus, nii head värvid!
teeks kah midagi sellist,
aga keegi on siia sada poolikut kampsikut sokutanud,
mida ma nüüd kuduma pean.
Sildid: kudujuttu
+ 1 kg! ja mitte lõnga...
sattusin juhtumisi kiikama üht blogi,
kus kohalikud püüavad liigsetest kilogrammidest vabaneda.
ah, kurb värk ja must kadedus.
saaks ma mõnegi kilo juurde.
peale jõulu ja aastavahetust
ronisin lootusrikkalt kaalule,
see söömapüha ju lausa peab mõjuma!
aga jaa.
mu miinimumkaalust oli vaid kilo puudu.
olin hoopis alla võtnud. rsk!
see kõhuviirus tuli veel ka,
siis ma ei söönud enam midagi
ja loomulikult vältisin igasugust kaalumist.
niigi sant olla.
niimoodi võib depreka saada.
meil seal töö kandis
polegi vist ühtegi mõistlikku söögikohta.
kuskil eemal pidi olema,
aga vot jah ma siis viitsin sinna minna.
minemine-tulemine kulutab ju energiat.
need igast sööklatoidud ongi tihtipeale
sellise energiasisaldusega,
et kuluvad sööklast tagasijõudmise peale ära.
no mis mõtet sel on.
ühesõnaga vedasin tööle külmkappi
majoneesi ja ketsupit ja sinepit.
ja võtan igal hommikul kaks-kolm burgerisaia
koos kotlettidega ühes.
võid panen veel ka vahele.
ja kuhja salatit ka.
teen endale "rämpstoitu".
olengi täiega "dieedil",
ikka majoneesi ja rohkem!
noh-jah,
igatahes tatsasin ma täna kaalu peale.
ja kui keegi seda just "montinud" ei ole,
siis olen ma mõne nädalaga
terve kilo juurde võtnud!
happy-happy-joy-joy!
elagu burgerid!
loodetavasti ei ole see kõik rasv,
ma teen ikka kohati pisut füüsilist ka.
tõstan ja kannan.
metalli.
ah, misiganes,
rasv kulub ka ära.
mu uued mänguasjad
tööl käimisega kaasneb selline meeldiv nüanss,
et ma võin endale rohkem uusi
mänguasju osta.
no ostsin siis kah.
mingi mõnu peaks ju asjaga kaasnema.
pesukuivati on päris lahe asjake,
isatehnik seadis selle täna töökorda,
ühendas ühte meie arvukatest tuulutusaukudest.
(kokkupuuted ventilatsiooniinseneridega
tekitavad mõnedel kiusatuse
oma eluruumidesse tuulutusauke uuristada
ja sinna tiivikuid paigutada.)
no mul tekkis täna siis vastupandamatu kiusatus
märga pesu toota.
pesumasin on selle poolest hea masin,
et kui on vaja märga pesu tekitada,
siis see tekitab
puhast märga pesu.
must pesu tekib meil iseenesest,
enamasti õnneks kuiv.
aga mõnikord ka märg
must pesu.
no ma lugesin enne kuivati soetamist igast arvamusi ja asju ka.
mõnest foorumist,
mida paljud loevad
ja mille lugemist vähesed tunnistavad.
ja seal oli hoiatatud, et mõned esemed
võivad kuivatamise käigus kokku tõmmata.
ega ma loll ei ole. ? !
et ohutult kindlaks teha,
kui palju need asjad ikka kokku tõmbuvad,
pesin algatuseks ära kõik vannilinad vannitoast.
(meil neid seal ikka on,
üksik nähtamatu jalaväepataljon käib meil pesemas
ja neil kulub neid rätikuid üksjagu.)
olin moraalselt valmis,
et kui ikka tõesti hullumoodi kokku tõmbuvad,
siis saan vannilinadest lihtsalt suured käterätid.
või halvemal juhul vähe väiksemad käterätid.
aga ei, kuivatist välja võttes olid vannilinad
endiselt vannilina mõõtu.
mingi tunnike kulus
ja olidki täitsa kuivad.
kohevad ja pehmed.
tänuväärt masin!
teise mänguasja soetasin veel:
voolumõõtja.
tekkis mul üleeile selline mõte,
et igasuguseid taimereid ja asju tehakse küll,
et pistad seinakontakti
ja tarbija pistiku suskad selle taimeri kontakti
ja siis see rakendab su tarbija soovitud ajal.
et kui me päris voolumõõtja on digitaalne,
siis võiks ju taimeri asemel ka
miskit sellist olla.
sellist pisikest.
tänapäeval suudetakse pisike tilk musta värvi
ka nii välja õpetada, et see igast asju teeb.
ma kohe mõõdaks,
kui palju see trafo,
mille isatehnik pidevalt vooluvõrku unustab,
seda va voolu kulutab.
ja muude asjade puhul saaks ka mõõta.
aga eriti mõõdaks just seda trafot.
mille vastu mul piske isiklik vaen on.
eile käisime Tevalo poes.
(ma arvasin, et mul on testrit vaja)
ja seal oli just see väike voolumõõtja,
millest ma üleeile unistasin.
nomaitea,
kui tehnikaasjade jumal mu unistusi
nii kiirelt realiseerib,
siis oleks ju lausa ketserlik
see ostmata jätta.
selgus,
et see mittesoositud trafo
siiski ei kuluta oluliselt voolu.
veel selgus,
et isatehnik on õel.
ta tahtis voolumõõtja hoopis mu rontarvuti külge haakida
(ma ei lülita seda välja,
sest selle käimajooksmine on liiga piinarikas).
hea aparaat see mõõtja,
saab igasugust selgust majja.
rohkem kui vaja:
laisk perenaine,
kes triikrauda kasutatab vaid selleks,
et kontrollida, kas voolumõõtja töötab!
tehniline info on
siin"voolumõõtja" on sellise asjakese jaoks kõige mõistetavam nimetus.
jajah, ma tean, et see pole päris õige,
aga "kilovatt-tunni-mõõtja" pole ka miski sõna.
PS.
voolumõõtja ostmine
ei anna veel alust järeldada,
et ma mingi kontrollifriik olen.
Sildid: asjad
täna ma kaotasin asju
kaotasin ära järgmised asjad:
helesinine tintenpenn
käibemaks või selle osa
null
kõigepealt kadus tintenpenn.
kummardasin laos ja see kukkus taskust välja
ja veeres kuhugi euroaluste alla.
või muutus millekski muuks.
igatahes üles ma teda enam ei leidnud.
kahju, see oli ilusat värvi.
siis kaotasin ära jupi käibemaksu,
sealt raamatupidurdusprogrammist.
maitea, miks see raamatupidaja seepeale nii raskelt ohkas.
noh, igatahes jõudsin ma lugeda,
misasi see kohe ära kustub.
ja üles kirjutada.
ja ma ikka läksin ja ütlesin talle,
et meil on seda käibemaksu nüüd natuke vähem.
ei, ta ei tahtnud, et ma uuriks,
kuhu see kadus
ja kas sinna saab uue teha.
tal ei pidavat seda üldse vaja olemagi.
no ma ju ise ka arvasin, et
maksude kaotamine
lihtsalt peab hea olema!
noh ja lõpuks oli mul veel null kadunud.
toodi üks katkine aparaat,
uurisin teist hoolega,
ajasin näpuga skeemi peal järge
ja võrdlesin teise, töötavaga.
kõik juhtmed olid täpselt ühtmoodi paigas.
aint et üks töötab ja teine ei tööta.
boss tuli, vaatas
ja ütles, et võibolla on null kadunud.
tõi testri
ja tõepoolest-
null oligi täitsa kadunud!
matsid ja raha tuleb lahus hoida!
tervishoiutöötajate streigiähvardusel saavutatud palgatõus
on mõned ringkonnad ärevusse ajanud.
ajalehtedes ilmuvad manitsevad artiklid,
et töötajad ikka ei peaks palgatõusu tahtma,
et muidu äkki järgmisel aastal ei saagi palku tõsta.
ja et tuleb inflatsioon
ja muud koleasjad.
õua-õua! hirmu-hirmu!
meie majandusel läheb ju hästi?
või mida see koguaeg kiidetakse?
tehakse tööd
ja teenitakse firmale kasumit.
kasum, jajaa, see on tähtis!
kasumit saab jaotada.
ikka ettevõtte omanike vahel.
loomulikult ei ole palkade tõstmiseks raha,
millest siis omanikele dividende makstakse?
palkade madalal hoidmine
ja selle arvelt omanikele dividendide maksmine
on ka eesti majandusele kasulikum:
ettevõtjad on ikka vastutustundlikud inimesed.
korralikult dividende saanu
ei hakka oma raha ometi siin kulutama
ja inflatsiooni kergitama.
tema kulutab oma raha kusagil mujal,
soojal maal puhates
ja peenemates kohtades shopates.
maksad töölisele rohkem palka,
aga too juhm hakkab ju kohe ohjeldamatult tarbima.
siinsamas, säästumarketis.
ostab äkki veel nii juustu kui vorsti,
lausa mõlemat.
paneb need korraga leiva peale!
nõnda see inflatsioon muudkui tuleb ja tõuseb.
ajavad veel majanduse uppi!
matsid ja raha tuleb tõepoolest lahus hoida!
boikoteerin (3/4 ulatuses)
boikotistet jah,
kui ma olen oluliselt vähendanud Kalevi toodete tarbimist,
siis ma ju võin väita, et boikoteerin?
ma söön ikka päris palju magusat,
kommi ja šokolaadi.
eiei, maias ma küll ei ole!
ma ainult energeetilistel põhjustel.
et kui ma tarbin maiustusi näiteks neli korda rohkem
kui üks mõistlik inimene,
ja oma tavapärasest Kalevi menüüst
nii kolmveerandi jagu välja vahetasin,
Laima ja Fazeri toodete vastu,
siis ma ju boikoteerin rohkemgi,
kui üks mõistlik magusasööja...
tegelikult võiksin muidugi fundamentaalsem olla.
aga ma pole leidnud asendust
"Tõmmu" ja "Lily" kommidele.
kaks viimast...
aga jah, selline poolkõva boikotivariant
käib mul juba ammu.
Tere tooteid ma ka ei osta.
ei istu mulle see K-värk.
mõttetu?
küllap vist.
aga ma ei pea.
ma ei pea oma raha andma kellelegi,
kes arvab, et ta võibki rahvale kaarega pähe...
surnumeigi reklaamikampaania
linn oli ilusate inimeste pilte täis riputet,
kõigil palged na siledad,
justkui pahteldatud ja siis lihvitud ja miskõikveel.
elusa inimese peal selline viimistluskiht küll ei püsiks.
räägid või naeratad
ja kukub latakas krohvi näost maha.
või kui et kuidagi krohvivõrguga...
küllap see ikka surnumeigi reklaamikampaania oli.
aga kussa surnute pilte tohid linna vahele üles riputada,
eks nad pidid siis jah elusaid modelle kasutama.
ma ei jõudnudki uurida,
millise matusekontoriga tegu oli,
nad on juba need reklaamid maha võtt...
uhh, tippisin
väikekassi blogisse pika jutu,
kuidas ma ei saa kaameli*** süüa.
f. blogger peab mind mingiks hiromandiks,
käsib need tähed sinna auku trükkida,
aga ise rsk tähti ei näitagi.
urr.
et siis jah, L.Remmelgase raamatus "magustoidud"
on vaniljetarretise retsept.
see peaks olema vist enam-vähem sarnase maitsega
(ma pole seda eelpoolmainitud magustoitu iial maitsnud,
ma ei suuda sellit ollust kuidagi neelata.
karamellkisselli ja paksu kisselli ja üldse asju,
mille sees võiks tärkliseklimpe olla.
kindlam on kisselle vältida.)
niisiis: vaniljetarretis
1 l piima
3 munakollast
1/2-3/4 klaasi suhkrut
vanilliini (tänapäeval siis vaniljesuhkur)
20-25 g želatiini
1/2-3/4 klaasi vett
munakollased vahustatakse suhkruga,
lisatakse vanilliin ning järk-järgult keemiseni kuumutatud piim, seejuures segu pidevalt liigutades. lõpuks lisatakse muna ja piima segule külma keedetud veega leotatud ja sulatatud želatiin ning valatakse veega loputatud vormidesse tarduma.
serveerimisel lüüakse tarretis vormidest välja ja kaunistatakse keedise või puuviljakompotiga või pakutakse kõrvale mahlakastet.
* * *
teed pool tööd ära ja siis loed,
et oleks pidanud tund aega varem
želatiini likku panema.
aga muidu on see tarretis päris hea.
kirsimoosiga näiteks.
vahukoorest saab želatiini abil ka
suurepärast vanillikreemi teha.
arvate, et on mõnus, jah?
blogimine on iseenesest tore.
mugav värk,
kirjutad nagu välja tuleb.
tööl on tõeline piin
kui peab kellelegi mingi teate saatma.
einoh,
ma suudan öelda küll,
mida ma öelda tahan.
umbkaudu.
ega ma päris juhm ju ei ole.
aga ma pole sugugi kindel,
et seda juttu võiks niimoodi otse kirja panna
ja kliendile saata.
ma muidu sellistest filoloogilistest asjadest suuremat ei jaga,
aga ma kahtlustan,
et sel moel,
nagu mul iseenesest tuleb,
ei sobi kohe mitte
mingeid ametialaseid asju kirjutada.
vale stiil või miskit...
ja siis ma pongestan.
et mingi hea tooni raames püsida.
kirjutan, kustutan midagi vahelt ära,
siis tõstan sõnu lauses ringi.
korduvalt.
sõnade järjekord on mul kuidagi imelik.
või kasutan ma valesid sõnu,
mis omavahel ei järjestugi.
täna ma kirjutasin ühte maili pea tund aega.
einoh, ma saaks ju paari minutiga ka kirjutatud,
aga kui asi üle lugedes mind ennastki muigama ajab...
see pole ju normaalne!
tea, kas kusagil õpetatakse
selliste korralike,
mittenaeruväärsete teadete kirjutamist?
on selleks äkki mingi õpik?
hädast oleks vaja,
ma ju täitsa kannatan
oma "stiili" all.
ärgates vales kohas
tekkis selline veider mõte,
et kui ma ühel hommikul
millegipärast
peaksin ärkama vales kohas,
ikka hästi vales kohas,
ameerikas näiteks,
mamõtlen,
et siis polekski asi vist väga lootusetu.
et siis tuleks sebida korraks netivõimalus
ja panna appihüüe oma blogisse:
magasin lõpuks ometi välja,
sai vist pisut liiale mindud,
olen end lausa euroopast välja maganud.
olen siin. vist hädas.
et kas keegi tahaks mulle ühe kohvi pakkuda?
ja muidu ka hüva nõu anda.
noh,
igatahes tekitab see blogimine julgema tunde.
magamise osas.
et maailmas on nüüd inimesi,
kellelt ma julgeks vales kohas ärgates abi paluda.
ma muidu võõrastega ei räägi.
aga need, keda ma loen,
ja need, kes siin vahel sõna sekka lisavad,
need niiväga võõrad ei tundugi.
ja kui mulle endale tundub nii mõnigi blogija
ikka peaaegu-et-tuttav
(ma ju tean üht-teist ta elust ja mõtetest),
et siis olen mina ka ehk
mõnele peaaegu-et-tuttav.
või umbes nii.
вот тебе рыбки
põnn leidis väikse riidetüki,
mis tema kaladega pükste õmblemisel üle jäi.
on ühed püksid,
tihedalt väikseid kalakesi täis.
ega põnn õmblemisest suuremat jaga,
aga lõikamisest küll.
või vähemalt sellest,
kuidas tekivad tükid.
ta hakkas muidugi hädaldama:
keegi on minu püksid katki lõiganud,
kala-pükste tükk,
kala-püksid on katki!
noh, sai siiski laps maha rahustatud,
püksid ju täitsa terved.
lihtsalt selline tükk.
kaladega riiet.
asi päevakorrast maas
ja ehk ka unustet.
pisut hiljem rääkisin isatehnikule,
kuidas põnn ennatlikke järeldusi teeb,
et kui on tükk,
siis kindlasti on keegi ta püksid katki lõiganud.
et mitte põnni pöördesse ajada,
rääkisin oma kohutavas vene keeles.
noh, polehullu,
isatehnik on venekeeleliselt väga võimekas
ja saab must enamasti aru.
kui ma laps olin,
räägiti vahel mõningaid anekdoote vene keeles.
noh et lapsed aru ei saaks.
küllap need olid poliitilised anekdoodid.
suuremate poiste puhul oli ka vahel vene keelest abi.
no kuidas sa ütled mehele,
kui lapsed kõrval passivad,
et ärgu tuuseldagu seal kapis,
ma sinna need jõulukingid...
vot siis saigi vene keelt kasutatud.
niisiis moodustasingi ilma pikemalt mõtlemata
olukorda kajastava
ja vene filolooge ahastusseajava
konstruktsiooni
õigetest sõnadest
ja valedest käändelõppudest.
ainult et kui ma oma jutu lõpetasin,
seletas põnn "olulisema osa" sellest issile eesti keeles üle.
no mul vajus ikka suu lahti,
mis ta arvab, et on mingi tõlk või?
ise räägib eesti keeltki sellise wales´i aktsendiga,
nii et mina teistele vahel tõlkima pean.
kui ta üldse arvab heaks rääkida.
vot sulle venekeelset lastesõime.
põnn nokkis paar sõna jutust välja
ja sai täpselt aru,
millest jutt käib.
Stirlitz selline.
* * *
põnnil on mingi kummaline suhtumine-
ta ei reageeri absoluutselt,
kui keegi kodustest teda vene keeles kõnetab
või midagi teha palub.
nagu polekski midagi öeldud.
no selge ju, et laps ei saa aru.
kus ta peakski,
ta nii vähe aega alles sõimes käinud.
kui küsid, mis lasteaias tehti või söödi vms.
on vastuseks, et lasteaed on kinni
ja sellega on jutul lõpp.
erikeelelised maailmad püsigu eraldi!
lugejal juhtub mõndagi
vaatasin delfi pealkirjad kiiresti üle.
ei midagi uut.
või siiski? ohhoo!
häh, tüng. :-(((
jälle see diagonaallugemine.
et jah, mul on miski silmapuue.
loen suht kiiresti,
aga selle silmapuude tõttu kipuvad mõnikord
mõned jupid tekstist märkamata jääma.
või ei jõua aju silmadele järele...
no igastahes pole ma ainuke,
kes sedasi valesti loeb.
vot nüüd võtsin kätte ja tõstsingi need pealkirjad niimoodi nihkesse,
et diagonaallugemispuudega inimene ka vabalt lugeda saaks.
kuna delfi pealkirjageneraator on ennegi segast peksnud
("segast peksma" on lihtsalt halva kõnekeele väljend,
see ei tähenda vaimupuudega isiku kallal
füüsilise vägivalla tarvitamist.),
pole neil pealkirjadel sellisena häda midagi.
keegi võiks neile artiklid ka taha kirjutada.
tegelt saaks selliste pealkirjadegagi klikke nagu muda.
klikid vist loevad?
PS.
ei taha kedagi pahandada,
pealkirjade järjestus oli delfis just selline, nagu ta oli.
ei midagi isiklikku.
lugejal juhtub mõndagi.
eriti diagonaalpuudega lugejal.
viiruslik hüpohondria
kui meil siin see kuri kõhutõbi murdma hakkas,
lugesin ikka netist ka asjakohast infot.
päevalehes oli üks
artikkel,
päris abiks selline.
no kui haige olla,
siis ikka teadlikult, eksole.
aga seal artikli lõpus oli öeldud:
"Haiglasse tuleb pöörduda siis,
kui oksendamine kestab kauem kui kaks ööpäeva
või kui sellega kaasneb äge peavalu ja kuklakangestus..."
jajah,
ma tean seda asja küll,
kui on kuklakangestus
ja lõuga ei saa rinnale painutada
siis on meningiit!
eile tukastasin tunnikese diivanil.
pea valutas.
ärgates valutas ikka. rohkem kui enne.
ja kukal oli ka valusaks läinud.
ja lõuga ei saanud ka kuhugipoole,
kaela painutamine oli väga vaevaline.
nüüd on see mul siis käes!
meningiit ikka.
varsti olen päris loll valmis.
no ma ei hakanud kohe haigla poole astuma,
pea niigi valutas
ja filmi tahtsin ka näha.
p-sse see meningiit.
ignoreerime.
ehk läheb ise üle.
hommikuks olin imekombel meningiidist tervenenud.
siit moraal:
iga ebamugava disainiga diivanikäetugi
ei ole veel meningiit.
ja:
meningiidist hoidumiseks
kasutage patja.
mitte ärge jätke oma pead kuhugi ripakile.
ei lintšitaks siin kedagist
nii paljud on veendunud,
et kui on olemas register,
siis hakatakse võimalikke pedofiile
omakohtu korras lintšima.
kes need lintšijad siis oleks?
kuriteoohvrite vanemad?
kas vanemad praegu ei saa teada,
kes nende last vägistas?
pole nagu kuulda olnud,
et mõnele pedofiilile oleks liiga tehtud.
pigem kuuleb seda, et
"vanemad ei pidanud vajalikuks karistust nõuda".
(seda ma pigem ei kommenteeri,
mu arvuti ei kannata kogu mu sõnavara.
jookseb veel kokku.)
kui juba mõnesid lapsevanemaid ei koti,
siis ammugi ei koti see kedagi kõrvalist,
vähemalt mitte sel määral,
et ta vaevuks maikale tagi peale tõmbama
ja "korda looma" minema.
mõnusam on õllekest libistada
ja delfis tatti pritsida.
kas arvatakse, et purjus rahvuslased ja muud radikaalid
hakkavad nimekirja järgi "koduvisiite tegema"?
mulle on jäänud mulje,
et radikaalid on ühtviisi vaenulikud
nii pedofiilide kui homoseksuaalide suhtes.
(ühest kommentaarist jäi mulje, et
ka sclerosis multiplexi
ja vist isegi radikuliidi põdejad
peaksid registritesse kirja saama.
neil nagu närvidega pisut muresid.)
vikerkaarerahva paraad sai siiski ilma suurema lööminguta peetud...
on radikaalid mõnd homoseksuaali püüdnud maha lüüa?
kui homoseksuaalid julgevad paraadi teha
ja end avalikult homoseksuaalina demoda,
siis ilmselt ei ole radikaalide poolt tulenev võimalik oht
siiski nii suur, et nad enda lintšimist kardaks?
kopli sarimõrvar sai vanglast vabaks,
on kellelgi infot, et mingid "kurjad purjus külamehed"
oleks teda omakohtuga tülitanud?
mitu narkodiilerit meil omakohtu korras on
"likvideeritud"?
ühed peipsi-äärsed külamehed läksid jah
kohaliku varganäo klobimisega pisut liiale
ja jätsid tolle ööseks puu külge seotuna vist metsa.
polevat selle peale tulnud, et öösel külmaks läheb...
kas selle ühe juhtumi põhjal võiks arvata,
et kogu rahvas ongi nii agar ja verejanuline?
pole see rahvas vist ikka nii keskaegne.
ja kui olekski...
keegi ei viitsiks kedagi lintšima minna.
kui mingi linnakeses
saab üks mees
pool tundi järjest
segamatult peksta
imikut süles hoidvat naist,
ilma, et keegi teda takistada püüaks,
ei vaevuks siin keegi ka kedagi lintsima.
hakka veel jamama,
milleks?
pedofiile ei tohi ahistada!
EPL-is on artikkel
"Kas pedofiilide register peaks olema avalikuks kasutamiseks?".
kui selle avaliku ligipääsu üle võiks veel diskuteerida, siis
järgnev tsitaat:
"Kaalumisel on süüdimõistetud pedofiilidele tegevuspiirangu kehtestamine alaealistega töötamisel ning lasteasutuste, politsei ja lastekaitsetöötajate ligipääsu võimaldamine loodavale registrile."
tekitab küll nõutust.
KAALUTAKSE, kas äkki peaks piirama süüdimõistetud pedofiilidel lastega töötamist.
aga äkki ei peaks? pedofiilil on inimõigused. peab kaaluma.
KAALUTAKSE, ehk peaks lasteasutuste ja lastekaitsetöötajatele andma võimaluse kontrollida, kas mõni kahtlasena tunduv töötaja ehk korduvalt süüdimõistetud pedofiil ei ole.
äkki peaks nad ka saama kontrollida, et ega tööleasumiseks avalduse esitanud kena inimene pole värskelt vabanenud kinnipidamisasutusest, kus ta lastevastase kuriteo eest istus?
või äkki siiski ei peaks saama kontrollida?
niimoodi hakkavad veel pedofiile diskrimineerima
ja ei võtagi neid "südamelähedasele" tööle.
arumaeisaa, mida paganat siin veel kaaluda on?
kas riik ei usalda oma lasteasutuste töötajaid ja politseitöötajaid?
või tahetakse registrit hoida kuidagi poolsalajasena,
et päris igaüks ligi ei pääse, aga mõned küll.
ja registrisse kantud inimest saaks santažeerida-
kui sa ei tee nii-ja-nii,
siis me avalikustame sinu kohta seda-ja-seda.
sellisel registril, millest mitte keegi infot ei saa,
pole ju vähimatki mõtet?
järelikult keegi ikka saab infot.
info maksab tänapäeval rohkem kui miski muu.
eriti selline info, millele igaüks ligi ei pääse.
kelle käes on info, selle käes on võim.
* * *
et igaüks saaks infot, kes tema ümbruskonna elanikest
on pedofiilia eest süüdi mõistetud,
seda pole vist loota.
kardavad, et rahvas hakkab omakohtu korras
pedofiile lintšima.
eks vist jah.
omakohtust:
mingi osa omakohtujuhtumitest on ilmselt tingitud sellest,
et riigivõimu peale enam ei loodeta.
kas ei saada võimult üldse abi
või on määratud karistused rahva õiglustundega vastuolus.
tegelikult pole pedofiilide puhul mumeelest asi niivõrd karistustes.
pean pedofiiliat pigem ajutegevuse hälbeks.
karistus nüüd vaevalt kedagi ravib.
ümbritsevatele inimestele ohtlikke hulle ju vist ikka
peetakse kusagil suletud asutustes kinni?
või võib diagnoosiga süüdimatu rahumeeli
tänaval möödujaid lõikuda?
miks siis retsidiivseid pedofiile pikemaks ajaks ei isoleerita?
istuvad oma aastakesed ära
ja jätkavad.
see poleks üldse halb,
kui pedofiilid saksamaa eeskujul
pärast vangistust mingitesse
kinnipidamisasutustesse pistetaks.
meil neid saarekesi peaks ju olema...
kui eraldamine liiga kulukas oleks,
siis võiks vast registri päris avalikuks teha.
sotsiaalne kontroll vanasti nagu töötas...
kui ma ikka tean,
et mänguväljaku ääres kiibitsev onu
on registrisse kantud pedofiil,
küll ma siis ka käratsen.
kui mänguväljakutele ja lasteasutustele lähenemine
oleks neil seadusega keelatud,
(äkki ongi?)
oleks alust ka politsei kutsuda.
ma tahan, et mu laps oleks kaitstud "kommionude" eest.
ja mitte ainult minu laps,
teie omad ka.
kõik lapsed.
tahan, et pedofiilid ei kakerdaks mööda mänguväljakuid,
ei imbuks lasteasutustesse jne.
mu laps on muideks ka kodanik.
tal on ka õigus riigipoolsele kaitsele.
enne, mitte ainult pärast, kui juba on juhtunud.
aga riik "kaalub".
kas peaks kaitsma. või ikka ei peaks.
laps ei ole ju valija.
pedofiil on.
kes peaks kaitsema last?
nood jorsid seal poe taga...
... nad on mittekellelegi vajalikud,
tunnustuseta tegelased.
neile annab müüa igasugust ideoloogiat,
peaasi, et see võimaldaks neil end
kuidagi erilisena, väjavalituna tunda.
inimene vajab ju tunnustust.
jutlustada sellistele,
et nad on poolest inimkonnast paremad,
kuna nad oskavad püsti pissida
(muud "paremust" pole ma meesolemises täheldanud),
see seeme langeb viljakale pinnasele.
muidugi, me oleme mehed,
loomulikult me oleme eitedest paremad!
jutlustada sellistele,
et nad on kellestki paremad,
kuna nad on valge nahavärviga-
ka see seeme langeb viljakale pinnasele.
rääkida, et eestlased on üle kõige-
no see jutt läheks vist eriti hästi peale.
(kuni pole ohtu, et kohalike venelaste käest seepeale lõuga saad.)
nood jorsid seal poe taga,
nood on ilmselt vägagi poolt
igasuguse ideoloogiaga,
mis tunnistab nad kellestki paremaks.
ja mis oluline- kellestki parem olemiseks
ei peaks nad mingil moel pingutama.
nad lihtsalt on,
mehed,
valged,
eestlased.
elementaarne ju, et nad on teistest paremad.
nõuka-ajal oli lihttööline tunnustatud inimene.
sai kiidetud ja ära märgitud.
nüüd on kiidetud vaid valgekraed.
või seksikad ihupaljastajad.
neid jorsse sealt poe tagant
ei kiida ega tunnusta keegi.
nendestsamadest rahuldamata tunnustusvajadusega
poetagustest jorssidest
igasugu äärmuslased vist tekivadki.
heh,
kui valimised läbi,
siis oleks vaja vist üleriigilist
jorsside tunnustuskampaaniat :-)
oleks jorsid rahul,
europrojektikirjutajatel oleks tööd,
kampaaniakorraldajatel ka.
kõik muutuks stabiilsemaks ja paremaks
ja trattattaa!
võeh, mis tõbesid maailmas leidub!
ma poleks osanud arvatagi,
et selline pisiasi, nagu
juua 100 ml vett
ja see siis endale kõhtu jättagi-
võiks tekitada õnnetunnet.
meil siin on see hüdrantviirus.
põnn purskas juba laupäeval
nagu tuletõrjehüdrant.
põetasime põnni
ja pesime pesu ja tekke ja patju.
ega põnn ju ei hoiata. milleks?
ise ignoreerisin.
ma ei jää haigeks!
ei-ei, ei jää!
alles eile olin veel täitsa terve!
öösel enam ei olnud.
iiveldas.
ignoreerisin.
rsk, ma tahan magada!
ja siis enam ei ignoreerinud.
kohe jooksuga ei ignoreerinud.
input oli muutunud outputiks.
läks kergemaks.
ainult mandariinidest on kahju.
hommikupoole ööd tundsin,
et kui mina kohe vett juua ei saa,
siis mina kuivan ära.
ma juba krõbisen kuivusest!
hullumaja!
ma olen janusse suremas
ja mul ei püsi vesi sees!
tuleb kohe tagasi.
mis ma siis nüüd teen?
panen end vanni likku või?
võeh! niukest jama pole veel enne olnd!
sure veepudeli kõrval janusse!
hommikul helistasin bossile,
tead me siin oleme haiged ja ma täna küll ei tule.
jajah, joo siis sooja teed!
aitäh, eks ma püüan.
kasvõi määrin endale peale seda teed.
kolleeg teadis sest tõvest lähemalt,
ta sõber oli 7 kilo alla võtnud.
aitäh lohutamast!
ossaissand, et 7 kilo maha saada-
selleks tuleb mul jäsemeid amputeerima hakata!
arst ütles, et neljapäevani istugu me kõik kodus,
see värk on hullusti nakkav
ja meil peavad olema eraldi sööginõud.
nojah, need teised ei taha nagu üldse süüa.
mistõttu patustasin
ja keetsin meile purgiborši ühes potis.
hea, et mul jätkus eile taibukust
poest esmaabivahendeid tuua lasta.
klassikaline elupäästepakett:
purgiborš, hapukoor ja mineraalvesi.
varuge!
mul läheb ju kõht tühjaks,
kui süüa ei saa.
niimoodi võib nälga surra!
ma olen alati kartnud näljasurma
mingi ravi käigus,
noh et annavad ainult teed
ja paar kuivanud saiaviilu...
nüüd ma vist juba saan süüa,
supp on kõhus ja tunne on pisut tugevam.
isegi vardaid jaksasin juba tõsta!
tööle tahaks...
uitmõtteid fundamentaalsest patriarhaadist
Punase Hanrahani
tänane jutt on mõtlemapanev.
eks ma olen enne ka mõelnud,
et kui oleksin sündinud mingil vanal ajal,
mil naised pidid olema naised
(kirik, köök ja lapsed.
ja muud naistele sobivaks peetud väljundid)
ja hoidma oma nina "meeste asjadest" eemal,
et mismoodi siis oleks olnud.
kuidas ma end tundnud oleks?
või poleks ma osanud enamat tahtagi?
sest kõik mu vähemnaiselikud tegevused ja huvid,
nood on tekkinud seetõttu,
et ma olen midagi lähemalt näinud
või millestki lugenud.
lihtne uudishimu ja selle rahuldamine.
et kui poleks midagi näinud ega kuulnud,
siis ehk ei oskaks tahtagi.
hmm.
ja kui nüüd islamifundamentalism
siia ilmanurka jõuaks.
et kas siis tõesti
õnnestuks naised koju peitu ajada?
siis tuleks vist ka netikasutamine
naistele ära keelata.
sest ega meid muidu vist enam "purki" tagasi ei topi.
kodus poleks muret,
ma neile teeksin "islamirevolutsiooni".
istuvad ülepäeva ilma netita,
küll siis teavad!
las siis kutsuvad isaseid tehnikuid.
oi ma siis alles saboteeriks :-)
ei oleks siin enam õiget voolu ega veevärki :-)
aga jah,
kodus mul sedasorti fundamentalismi ka ei kehtestataks.
hee, aga siin ongi võibolla iva.
kui härrad mehepojad arvavad,
et nad end paremini tunneks,
kui naiste pärusmaaks jääks vaid kodu ja lapsed,
siis tuleb neid "õpetada".
ja kõiki "mehelikke alasid" saboteerida.
kui ikka kogu aeg on mingid jamad
internetiga, arvutitega ja
elektrivõrguga, üldse kõige tehnilisega.
küll nad siis lõpuks ära väsivad.
nad ei jõua nii palju parandada
kui kurjaksaetud naised saboteerida jõuavad.
sest praegu on naistel veel teadmisi ja haridust.
praegu me saame hakkama küll.
oi me siis ehitame neile
"fundamentaalset patriarhaati" :-D
* * *
meie üldine elustandard muutuks ilmselt tunduvalt nigelamaks,
kui naised istuksid kodus.
sellise asjaga poleks meie mehepojad ju ometi nõus.
praegu tundub tööjõupuudus juba sel tasemel olema,
et keegi vist väga ei mõtlekski,
kui mõne traditsioonilise meestetöö peale
mõne naise saaks palgata.
hea, kui üldse kedagi saab.
õpetaks välja, kui vaja.
peaasi, et töö tehtud saaks.
ilmselt see "fundamentaalne patriarhaat" jääb ära.
ilma sõjata seda siin küll ei kehtesta.
sest poliitikuid toidavad ärimehed,
mitte "kõvad isased", kes külapoe trepil õlut lakuvad.
ükski ärimees ei hakkaks iseendale kuuli jalga laskma
ja oma firmast naisi vallandama.
keda sa asemele võtad?
noodsamad "kõvad isased" pole ju mingid töötegijad.
vali mind!
vali,
sest ma luban sulle senisest kümme korda paremat elu ja
kümme korda suuremat palka!
mingi neljakordse paremuse lubajad peaksid kahvatuma
minu suurepärase lubaduse kõrval!
* * *
tegelikult on kümnekordse palgatõusu lubamine
täiesti põhjendatud nõks
valimisvõitluses.
inimesed saavad isegi aru,
et lihtsalt ei saa
nii ruttu ja nii palju
neid palku tõsta.
et paljud lubadused
on lihtsalt valimisvaled.
aga kuna "kümme korda suurem palk!"
on ilusam vale
kui mingi neljakordse-vale,
siis valib rahvas
kõigi valede vahel valides
selle,
kelle vale on ilusam, ahvatlevam.
ja need, kes tõsimeeli usuvad
kõiki valimisloosungeid,
ega need ju ka rumalad ei ole.
loomulikult valivad nad
selle priskema.
programmiline hala: häda selle eesti keelega!
kui tööle läksin, uuris boss,
kuidas mul inglise keelega lood on.
no natuke on.
üht-teist loen.
(senini olen pea kõik loetud saanud,
sõnaraamat on vahel ikka abiks.
aga kustmatean,
mida ja kui palju ta "keeleoskuseks" peab.)
hädaga pisut räägin kah.
mis on hirmus.
rääkida,
ja eriti vist teistel kuulata.
kui ingliskeeles rääkijal mingi setu-ladina aktsent on,
siis ma tast kindlasti aru ei saa.
loodetavasti on kõik olulisem juba internetis kirjas.
eks ma loen siis pärast sealt.
üldse, mulle mõnikord või enamasti meeldib
(õigemini siiani meeldis),
kui asjad emakeelsed on.
boss lohutas,
et mingi paarisaja sõnaga
saavat vajalikud asjad ära aetud.
paarsada sõna polevat ju palju õppida.
ega vist.
eks ma siis õpin,
kui ta ütleb,
milliseid sõnu peaks vaja olema.
* * *
nädal hiljem kaikus üle kontori
mu ahastav hüüatus:
"kuidas on eesti keeles "options"?"...
eestikeelne openoffice, eksole!
sekretär vaatas mind seepeale etteheitva pilguga
ega kostnud midagi.
ega ta mingi tõlk ole.
nüüd palus boss, et teeksin mingid lehed,
kuhu saaks printida asukohakaarte
ja kirjutada mõningaid andmeid.
et oleks lahtrid või miskit.
ja kuidagi nii.
ja pisut teisiti ka.
mõelgu ma ise.
ta tahab midagi sellist,
mis on hea.
näiteks excelis.
või wordis.
kumb mulle rohkem meeldib.
mhmh.
loomulikult.
küllmajubatean,
varsti tahab ta kindlasti,
et seal oleks miskit veel
ja natuke oleks teisiti.
ja kõik ja üleüldse.
ja et ta rohkem infot saaks.
ülevaadet ja nii.
votmajah tahan pärast neid lehti lapata
ja miskit taga otsida.
paberkandjatelt!
et mu elu hiljem lihtsam (ja praegu põnevam) oleks,
arvasin heaks tema suurepärast ideed
millegi andmebaasisarnasena realiseerida.
mis siis, et ei oska.
ma vähemalt proovin.
nett on olemas ja helpfailid kah.
lugeda ma ju ometigi oskan.
(tegelikult on mul haiglane kirg tabelite vastu.)
teeme sada tabelit
ja paneme kõik võimalikud asjad tabelitesse.
siis on, kust võtta.
et kes, kellele, mida, millal ja mitu korda.
väänasin foxprod.
meie lugupeetud raamatupidamisprogramm
on foxpros kokku pandud.
äkki saab hiljem kuidagi haakida.
eimäleta, mitte halligi ei mäleta!
ei saanudki seda foxikut
pildifaile haldama/käsitlema/kuvama.
noh, nüüd on mul siis kodus ka
see eestikeelne openoffice,
olgu Allah kiidetud!
openoffice base.
see eestikeelne on üks tore asi küll.
aga ma pole oma viis aastat
ühtegi andmebaasi seespoolt näinud.
eimäleta.
jumala eest, ma vajan abi!
einojah, milles küsimus?
abi ju on,
internet ja helpfailid.
teame-teame.
aga "base" menüüd on justkui eestikeelsed,
help on osalt eesti, osalt (vajalikum osa muidugi) inglise keeles.
ja internet on ka pigem inglise keeles.
nii ma siis jamasin eile öösel
(ega selliseid asju ju ometi päevavalges ei tehta!)
ja püüdsin seda eestikeelset keskkonda
inglise keeles taltsutada.
eks ma midagi ikka ära tegin,
boss on rahul
(maitea, palju ta mu jutust aru sai,
aga jutt ja vormi väljatrükk talle vist meeldisid.
soovitud kaardid olid ju olemas.
vinge! kes selle tegi? tõesti ise tegid või?
eivõiolla! võin ma selle paberi endale võtta? oimullemeeldib!).
värvid ja viled.
värvide ja vilede taga
on higi ja vaev.
peaaegu, et pisarad.
peaaegu verised pisarad.
ma ise ei oska nüüd küll enam seisukohta võtta,
kas peaksin oma openoffice´i
siiski kuidagi ingliskeelseks keerama?
või mis?
ma lootsin, et eestikeelsega on mul lihtsam.
et ma ju ei mäleta enam,
asju ja nii.
krt, see pole ju normaalne!
ega ma nüüd nii ruttu ja
nii juhmiks ka ei saand jääda!
seda eestikeelset saab kasutada ainult see,
kes mingit tuge ei vajagi.
aga milleks talle eestikeelne?
ma olen paraku isesorkija,
eimingit haridust ega õpetust.
kui mingi asi käitub nii, nagu ma tahan,
siis ongi piisavalt õige asi.
RTM! (read the manual)
ja kui see ei aita, siis
RTFM! (read the f***ing manual!)
vanasti sellest piisas,
et mingi väike baas kokku ja jooksma panna.
siin ma siis nüüd olen :-(
kui ma endiselt enam-vähem aiman,
mis mingi ingliskeelse sõna taga peitub,
siis jumala eest,
mul pole tihtipeale aimugi,
kuidas see või teine sõna eesti keeles võiks olla.
mis kasu on eestikeelsest keskkonnast,
kui ma kulutan oma aega sellele,
et helbis/manualis/tutorialis mainitud
ingliskeelseid menüüpunkte ja asju
ligikaudselt eesti keelde tõlkida
ja neid siis
seal eestikeelses keskkonnas taga ajada?
nii on ju jama!
emakeel on armas küll
ja ma tõesti ei tahaks, et
eesti keelest saaks mingi "köögikeel",
aga miks see baasimudimine nii valus peab olema?
tulevad mu vaevad sellest,
et ma kunagi just ingliskeelsete manualide-tutorialide abil
asju sorkima hakkasin?
see vähene, mida ma tean või aiman,
esineb mu peas endiselt ainult inglise keeles.
kas koolis IT-d õppides/õpetades
kasutataksegi neid eestikeelseid sõnu?
ja ainult dumbuserid-isesorkijad on hädas?
või käib "päris tegemine" ikka endiselt inglise keele põhjal
ja "eestikeelne tarkvara"
on kuskiltmaalt lihtsalt sõnad.
huvitav,
kas ma saan ka paarsada sõna kokku,
mida ma tean ja vajadusel tarbin
inglise keeles
ja mida ma eesti keeles õieti ei teagi?
on see siis nüüd hea näitaja,
võõrkeeleoskuse osas?
või näitab see pigem siiski,
et mul on isegi eesti keelega probleeme?
________________________________________
kui keegi on siiani lugeda jõudnud
ja juhuslikult teab,
kas/kuidas foxpro ikkagi pildifaile
haldama/käsitlema/kuvama saaks,
ma olen tänulik igasuguse abistava märksõna eest,
linkidest rääkimata.
miks foxpro?
ma olen seda kunagi näppinud, see töötas.
mul pole selle helpfailiga mingit keele- ega muud probleemi,
mul polegi mingit helpfaili.
(mis on muidugi halb.)
ma saaksin oma asja kompileerida,
et kellelgi ei õnnestuks seda oluliselt hukka ajada.
mõistlik oleks see jupike foxpros uuesti teha.
aga jah,
see vist on asjatu unistus.
nägin hiljuti kuulutust,
kus pakuti tööd inimesele,
kes oleks nõus foxprod õppima.
õppima!
kas foxpro on surnud?
mis asemele sobiks?
kuna ma nagunii midagi ei oska,
siis peaks ju ükskõik olema, mida sorkida...
munadest
Leevikesel on armas blogi.
täna räägiti
üllatusmunadest.
meil pole munadega muret,
põnn on kaubanduse osas kuidagi ebakompetentne.
ta on vaid korra poes lärmi löönud.
kui me ei taht talle üht roosat notsut osta.
(meil juba on mõned.)
mispeale ta üle prisma röökis:
"nussu! nussu!".
aga muidu ta vist arvab, et
pood on midagi muuseumilaadset.
ahjaa, munadest tahtsin ma rääkida.
kui esimese muna ostsime,
harutas ta kodus selle lahti.
võttis liigsed osad ja viis prügikasti.
no ta ei saa ise seda kapiust lahti,
kustaga see prügikast on.
misläbi õnnestus meil šokolaad äraviskamisest päästa.
päris hea oli.
(põnn jäi eriarvamusele. tema pakendeid ei söö.)
muna sees oli lennuk.
kuna põnni munad suuremat ei huvitanud,
ei ostnud me mõnda aega ühtegi.
nüüd ostsime jälle.
ahhaa, lennuk!
teatas põnn, kui muna poes korvi panin.
kodus andis põnn ise need "koored" meile söömiseks.
muna sees oli tõepoolest lennuk.
hämm...!
nüüd õpetan põnnile sõna "miljon".
et siis läheks hoopis loteriipiletit ostma.
mis nende munadega jamada.
võimaitea,
olen vist ahne.
peaks õpetama põnnile ka
"kolmmiljonit"
ja "viismiljonit".
kahju ju ka, kui ta
kolmemiljonilise ja viiemiljonilise pileti vahelt
selle ühemiljonilise välja valib.
hullunud keevitajate öö
see on mu ema nägemus tänasest tuleilustikust.
ilusat uutkirjutamis-
kudumis-
keevitamis-
ja muud
aastat kõigile!
